Kui hommikune asfalt on veel külm, kuid pärastlõunal näitab termomeeter juba kevadisi plusse, tekib igal autojuhil sama küsimus: kas suverehvid võiksid juba alla minna? Rehvivahetus kevadel ei peaks lähtuma ainult kalendrist ega ühe soojema nädala lubadusest. Õige aeg sõltub teede tegelikust seisust, öistest temperatuuridest, sinu sõidugraafikust ja olemasolevate rehvide kulumisest.

Liiga vara vahetatud suverehv võib külmal, märjal või lörtsisel teel kaotada pidamist. Liiga kaua all hoitud talverehv kulub soojal asfaldil kiiremini, muudab auto juhitavust ning suurendab sageli ka kütusekulu. Mõistlik otsus annab turvalisema sõidu ja aitab rehvidest võtta välja nende kavandatud kasutusaja.

Millal teha rehvivahetus kevadel?

Kevadine rehvivahetus on üldjuhul mõistlik siis, kui öised temperatuurid püsivad stabiilselt üle nulli ja teedel ei ole enam jäite, lumesaju ega ootamatu külmalaine ohtu. Levinud orientiir on +7 kraadi, sest sellest temperatuurist alates töötavad suverehvi kummisegu ja muster tavaliselt paremini kui talverehvil. See ei tähenda, et iga +7-kraadine päev oleks automaatselt vahetuspäev.

Tartus ja selle ümbruses võib kevad pakkuda ühe nädala jooksul nii päikest, vihma kui ka hommikust libedust. Kui alustad sõitu väga vara, liigud palju kõrvalteedel või sõidad sageli linnast välja, tasub otsusega veidi oodata. Kui kasutad autot peamiselt päevasel ajal linnas ning ilmaprognoos püsib stabiilselt soe, võib vahetus olla põhjendatud varem.

Arvesse tuleb võtta ka seadusest tulenevaid tähtaegu. Eestis tuleb suverehve kasutada 1. maist kuni 15. oktoobrini. Naastrehvide kasutamine on tavaliselt lubatud 15. oktoobrist kuni 31. märtsini, kuid talviste tee- ja ilmaolude korral võib neid kasutada ka pikemalt. Enne aja broneerimist tasub kontrollida kehtivaid nõudeid ning hinnata eelkõige tegelikke sõiduolusid.

Miks ei tasu talverehvidega liiga kaua sõita?

Talverehv on valmistatud külma ilma jaoks. Selle kummisegu on pehmem ning lamellid aitavad haarduda lumel ja jääl. Kevadsoojas muutub sama rehv pehmemaks, veereb raskemalt ja kulub kiiremini, eriti pikematel maanteesõitudel ning aktiivsema sõidustiili puhul.

Pehme talverehv ei anna soojal ja märjal asfaldil alati sama täpset juhitavust kui korralik suverehv. Pidurdusteekond võib pikeneda ning kurvis võib auto tunduda vähem kindel. See erinevus ei pruugi rahulikus linnasõidus kohe silma paista, kuid tugevama pidurduse, vihmase tee või ootamatu manöövri korral võib see olla märgatav.

Naastrehvide puhul lisandub ka teemüra ning naastude ja teekatte kiirem kulumine. Kui talv on selgelt taandunud, ei ole naastrehvidega sõitmine enam praktiline. Lamellrehvide puhul sõltub otsus rohkem nende vanusest, mustrisügavusest ja sellest, kui palju ning kus sa sõidad.

Enne vahetust vaata üle suverehvide seisukord

Rehvid ei ole lihtsalt hooajakaup, mis kevadel kuurist välja võtta ja autole paigaldada. Enne paigaldust tuleb hinnata, kas need on uueks hooajaks tegelikult kõlblikud. Kõigepealt vaata mustrisügavust. Eestis on sõiduauto suverehvi seaduslik miinimum 1,6 millimeetrit, kuid ohutu sõidu seisukohalt ei tasu oodata viimase piirini. Märjal teel halveneb kulunud rehvi veeeemaldusvõime kiiresti.

Kontrolli ka rehvi külgpindu ja mustrit. Praod, muhud, lõiked või ebaühtlane kulumine võivad viidata sellele, et rehv vajab väljavahetamist või auto vajab lisaks sillastendi kontrolli. Näiteks sisemise serva kulumine jääb sageli esmapilgul märkamata, kuid see võib muuta rehvi märjal teel ebakindlaks juba enne, kui seaduslik piir on käes.

Oluline on rehvi vanus. Ka hea mustrijäägiga rehv vananeb: kumm muutub ajapikku jäigemaks ning haarduvus väheneb. Rehvi tootmisaega näitab küljele märgitud DOT-tähis. Kui rehvid on olnud aastaid kasutuses või seisnud pikalt ebasobivates tingimustes, tasub nende seisukord lasta spetsialistil üle vaadata.

Rehvivahetus on hea hetk auto kontrollimiseks

Rattad on rehvivahetuse ajal niigi maas, mistõttu on see otstarbekas aeg märgata probleeme, mis muidu võivad pikalt varju jääda. Piduriklotside kulumine, piduriketta seisukord, lekked, rooli- ja veermikuosade loksud ning katkised tolmukaitsed on palju paremini nähtavad, kui ratast ei ole ees.

Kui auto kisub sirgel teel ühele poole, rool ei asu otse või rehvid kuluvad ebaühtlaselt, tuleks kontrollida sillastendi. Sillanurkade paigastminek võib tekkida pärast löökauku, äärekiviga kokkupõrget või veermikuosa kulumist. Uute suverehvide paigaldamine ilma põhjust lahendamata võib tähendada, et ka uus komplekt kulub liiga kiiresti.

Tasakaalustamine on samuti osa korralikult tehtud rehvivahetusest. Tasakaalustamata ratas võib tekitada vibratsiooni roolis või keres, enamasti kindlal kiirusel. Lisaks ebamugavale sõidule koormab see rehve, velgi ja veermikuosi. Kui vibratsioon tekib pärast rataste vahetamist, ei tasu sellega harjuda – põhjus tuleb üle kontrollida.

Mida võiks töökojas paluda kontrollida?

Kevadise külastuse käigus on mõistlik üle vaadata vähemalt järgmised punktid:

  • rehvide mustrisügavus, vanus ja nähtavad kahjustused;
  • rehvirõhud, sealhulgas varuratta rõhk, kui autol on varuratas;
  • velgede seisukord ning rataste tasakaalustus;
  • pidurite, veermiku ja rooliotsade nähtav seisukord;
  • sillastendi vajadus, kui rehvid on kulunud ebaühtlaselt või auto käitub teel tavapärasest erinevalt.

Kõiki neid töid ei pea alati korraga tegema. Kui kontrollis ilmneb kulunud detail või vale sillaseade, on siiski mõistlik tegeleda põhjusega enne, kui see kahjustab uusi rehve või mõjutab auto juhitavust.

Kas vahetada ainult kaks rehvi või kõik neli?

Ideaalis on autol neli sama tüüpi, sarnase kulumise ja võimalikult lähedase tootmisajaga rehvi. Nii on auto käitumine pidurdamisel, kurvis ja märjal teel etteaimatavam. Vahel tuleb siiski välja vahetada ainult kaks rehvi, näiteks kahjustuse või ebaühtlase kulumise tõttu.

Sellisel juhul tuleb arvestada auto tootja soovituste ning rehvitöökoja hinnanguga. Üldjuhul paigaldatakse parema mustriga rehvid tagasillale, sest see aitab vähendada libedal teel tagasilla pidamise kaotamise ohtu. Nelikveolise auto puhul on rehvide mõõdu ja kulumise ühtlus veelgi tähtsam, kuna liiga suur erinevus võib koormata jõuülekannet.

Odavaima lahenduse valimine ei ole alati kõige soodsam. Kui üksikute rehvide vahetamine jätab alles väga kulunud või vanad rehvid, võib peagi tekkida vajadus uuesti töökoja poole pöörduda. Hea otsus sõltub sellest, kui palju on olemasolevatel rehvidel kasutusiga alles, milline on auto kasutuskoormus ja kas sõidad palju maanteel või peamiselt linnas.

Hoia talverehve õigesti kuni järgmise hooajani

Mahavõetud talverehvid tasub enne hoiustamist puhastada ning märkida ära, milliselt kohalt need tulid. Näiteks tähised VP, VT, PP ja PT aitavad järgmisel hooajal rehve vajadusel õigesti roteerida. Rehve tuleks hoida kuivas, jahedas ja päikese eest kaitstud kohas, eemal õlidest, lahustitest ja kütteseadmetest.

Velgedel rattaid võib ladustada üksteise peal või riputatult. Velgedeta rehve on parem hoida püstiasendis ning aeg-ajalt nende asendit muuta. Vale hoiustamine võib rehvi kuju ja materjali kahjustada, isegi kui selle muster näeb sügisel veel korralik välja.

Haage Autoteeninduses saab kevadise rehvivahetuse ühendada vajadusel rataste tasakaalustuse, sillastendi ja veermiku kontrolliga. Nii ei pea eri murede lahendamiseks mitut kohta läbi käima ning võimalikud probleemid saab avastada enne, kui need muudavad sõidu ebamugavaks või kulukaks.

Kevadine aeg töökojas täitub kiiresti, eriti pärast esimesi püsivalt sooje päevi. Kui suverehvid on üle vaadatud ja ilmaprognoos toetab vahetust, tasub aeg broneerida enne, kui hommikune libedus on lõplikult ununenud.