Kruvi rehvimustris ei tähenda alati uut rehvi, kuid seda ei tasu ka lihtsalt välja tõmmata ja sõitu jätkata. Küsimus „rehviparandus või rehvivahetus” sõltub kahjustuse asukohast, rehvi üldisest seisukorrast ning sellest, kas rehv on pärast rõhulangust saanud varjatud kahjustusi. Õige otsus aitab hoida kulud mõistlikud, kuid veel olulisemalt tagab pidamise ja turvalisuse teel.

Rehviparandus või rehvivahetus sõltub kahjustuse kohast

Rehvi parandamise võimalikkust ei otsustata ainult selle järgi, kui suur auk väljastpoolt paistab. Kõige paremini on üldjuhul parandatav väike läbistus rehvi turvise keskosas, näiteks sinna sattunud kruvi või naela tekitatud kahjustus. Sellisel juhul saab rehvi töökojas veljelt eemaldada, kontrollida selle sisepinda ja hinnata, kas sisemine karkass ning õhutihe kiht on terve.

Turvise keskosa on rehvi kõige stabiilsem tööala. Kui kahjustus on väike, rehv pole sõidetud tühjana ning mustri jääksügavus on piisav, võib professionaalselt tehtud parandus olla praktiline ja turvaline lahendus. Pelgalt väljast sisse surutud parandusköis võib hädaolukorras õhulekke peatada, kuid see ei asenda töökojas tehtud sisekontrolli ja korralikku parandust.

Hoopis ettevaatlikum tuleb olla kahjustusega rehvi õlaosas või külgseinas. Seal paindub rehv sõites kõige rohkem ning karkassikiud saavad suure koormuse. Külgseina lõiget, muhku või nähtavaid koorde ei parandata – selline rehv tuleb välja vahetada. Sama kehtib olukorra kohta, kus kahjustus on turvise äärele liiga lähedal, isegi kui auk tundub esmapilgul väike.

Millal rehv vajab kindlasti väljavahetamist?

Rehvivahetus on õige valik siis, kui kahjustus mõjutab rehvi konstruktsiooni või kui rehv on oma tööea juba sisuliselt ära kasutanud. Rehvi väline pind võib näida korralik, kuid tühjana sõitmine võib lõhkuda selle sisemise karkassi. Selle tagajärjeks võivad olla hiljem vibratsioon, ebaühtlane kulumine või ootamatu rehvirike.

Uut rehvi tuleks eelistada, kui esineb mõni järgmistest olukordadest:

  • rehvi külgseinas on lõige, pragu, muhk või nähtavad karkassikiud;
  • rehviga on sõidetud märgatavalt tühja rõhuga või täiesti tühjana;
  • turvises on mitu kahjustust lähestikku või kahjustus on liiga suur;
  • rehvi muster on kulunud, kulumine on ebaühtlane või rehv on vananemise tõttu pragunenud;
  • rehv lekib velje, ventiili või varasema ebakvaliteetse paranduse juurest ning terviklikku lahendust ei ole võimalik tagada.

Muhk külgseinas on eriti selge ohumärk. See viitab tavaliselt sellele, et rehvi sisemised tugevuskihid on löögi tagajärjel kahjustunud. Õhk surub nõrgenenud kohas kummi väljapoole ning sellise rehviga sõitmist ei tasu edasi lükata.

Ka kulunud rehvi parandamine ei ole alati mõistlik sääst. Seadusega lubatud miinimum ei ole sama mis hea pidamine. Suverehvi mustri minimaalne sügavus on 1,6 mm ning talverehvil talvistes oludes 3 mm, kuid märjal teel, lörtsis ja lumel väheneb pidamine juba enne seda märgatavalt. Kui rehvil on alles vaid piiripealne muster, võib ühe augu parandamise asemel olla arukam planeerida rehvivahetus.

Rehvi vanus ja kulumine mõjutavad otsust sama palju kui auk

Rehvi seisukorda ei näita ainult mustrisügavus. Aastate jooksul kõveneb kummisegu, eriti siis, kui auto seisab palju päikese käes või sõidab harva. Külgseina peened praod, kuiv ja kõva pind või ebaühtlane kulumine on märgid, et rehv ei pruugi enam töötada nii, nagu tootja on ette näinud.

Ebaühtlane kulumine väärib eraldi tähelepanu. Kui üks rehviserv kulub kiiremini, võib põhjus olla vale sillastend, kulunud veermikuosa või pikaajaliselt vale rehvirõhk. Ainult rehvi väljavahetamine lahendab sel juhul tagajärje, mitte põhjuse. Uus rehv võib kuluda samamoodi kiiresti, kui enne ei kontrollita rataste geomeetriat ja käiguosa.

Kui ühel teljel tuleb vahetada ainult üks rehv, tuleb arvestada ka teise sama telje rehviga. Oluliselt erinev mustrisügavus või erineva omadusega rehv võib muuta auto käitumist pidurdamisel ja kurvides. Nelikveoliste autode puhul on see veel olulisem, sest liiga suur erinevus rehvide veereümbermõõdus võib koormata jõuülekannet. Sellises olukorras hinnatakse alati tootja soovitusi, olemasolevate rehvide seisukorda ja sobiva paari või komplekti vajadust.

Mida korralik rehviparandus töökojas sisaldab?

Turvaline rehviparandus algab ratta eemaldamisest ja rehvi veljelt maha võtmisest. Alles siis saab näha, kas õhutihe sisekiht on terve ning kas tühja rehviga sõitmine on jätnud sisepinnale kulumisjälgi. Väljast nähtav kruvi võib olla süütu, kuid sisemuses võib kahjustus olla suurem, kui esialgu paistab.

Kui rehv sobib parandamiseks, puhastatakse kahjustuskoht, valmistatakse see ette ning paigaldatakse sobiv parandusmaterjal. Seejärel rehv monteeritakse, täidetakse õige rõhuni ja kontrollitakse lekete puudumist. Ratas tasakaalustatakse, sest ka väike massijaotuse erinevus võib suuremal kiirusel põhjustada roolis vibratsiooni ja kiirendada veermikuosade kulumist.

Rehvirõhu languse põhjus ei ole alati turvisesse sattunud ese. Õhk võib väljuda ka vigase ventiili, velje serva korrosiooni või velje kahjustuse tõttu. Seetõttu on mõistlik lasta kontrollida tervet ratast, mitte piirduda ainult nähtava probleemi lahendamisega. Nii väheneb võimalus, et sama rehv vajab mõne päeva pärast uuesti tähelepanu.

Millal tuleb auto kohe seisma jätta?

Kui kuulete sõidu ajal tugevat laksu, auto kisub järsku ühele poole, rool muutub raskeks või rehvirõhu hoiatus süttib koos tuntava juhitavuse muutusega, vähendage kiirust rahulikult ja peatuge esimesel turvalisel võimalusel. Ärge tehke järske rooliliigutusi ega pidurdage põhjuseta tugevalt. Tühja rehviga edasi sõitmine võib muuta algselt parandatava kahjustuse rehvivahetuse vajaduseks.

Kui turvises on kruvi või nael, kuid rehv hoiab veel rõhku, jätke ese võimalusel paigale ja sõitke ettevaatlikult kontrolli. Ese võib ajutiselt auku sulgeda. Selle eemaldamine parklas teeb õhulekke sageli kiiremaks ning võib jätta auto liikumatuks just siis, kui seda kõige vähem vaja on.

Kulude vaatest ei ole odavaim lahendus alati soodsaim

Rehviparandus on tavaliselt rehvivahetusest soodsam ja aitab kasutada alles korralikus seisus rehvi. See on hea valik, kui kahjustus on sobivas kohas ning kontroll kinnitab, et rehvi karkass on terve. Samas ei tohiks remonti valida pelgalt väiksema arve pärast, kui rehv on kulunud, vananenud või saanud löögikahjustuse.

Rehvivahetuse hind sõltub rehvi mõõdust, margist, hooajast ja sellest, kas vahetada tuleb üks rehv, paar või terve komplekt. Mõistlik otsus sünnib siis, kui vaadata korraga nii tänast kahjustust kui ka allesjäänud kasutusiga. Mõne millimeetri mustriga, praguneva või ebaühtlaselt kulunud rehvi parandamine võib lükata vältimatu kulu vaid lühikeseks ajaks edasi.

Haage Autoteeninduses saab rehvi seisukorda hinnata koos vajalike rehvitööde, tasakaalustuse ning vajadusel sillastendi või veermiku kontrolliga. Nii ei pea eri murede lahendamiseks mitut kohta läbi käima ning otsus põhineb rehvi tegelikul seisul, mitte oletusel.

Rehv on auto ainus kontakt teega. Kui kahjustus on väike ja rehv terve, on professionaalne parandus igati mõistlik. Kui aga kahtlust äratavad külgsein, karkass, kulumine või tühjana sõitmine, annab õigeaegne rehvivahetus kindluse, mida ei tasu edasi lükata.