Õliplekk auto all ei ole detail, mida järgmise hoolduseni ignoreerida. Küsimus, kuidas parandada õlileket, ei alga tavaliselt tihendi ostmisest, vaid lekke tegeliku lähtekoha leidmisest. Mootoriruumis kandub õli sõidu ajal õhuvoolu ja vibratsiooni mõjul laiali ning märg koht ei pruugi asuda seal, kus rike tegelikult on.

Väike leke võib alguses tunduda pigem ebamugavusena, kuid aja jooksul tähendab see õlitaseme langust, mustust mootoriruumis, ebameeldivat lõhna ning võimalikku kahju teistele detailidele. Kui õli satub näiteks kuumale väljalaskesüsteemile, võib salongi jõuda kärsahais ja harvadel juhtudel suureneb ka tuleoht. Kiire kontroll on peaaegu alati soodsam kui remont, mis järgneb liiga madala õlitasemega sõitmisele.

Enne remonti selgita välja, kas tegu on päriselt mootoriõliga

Auto alla tekkinud vedelik ei ole alati mootoriõli. Mootoriõli on enamasti pruun, tumepruun või must ning tundub sõrmede vahel libe. Värvus üksi ei anna siiski kindlat vastust: värske õli võib olla hele, vana õli väga tume ning teistest süsteemidest pärit vedelikud võivad samuti õlised tunduda.

Kontrolli esmalt õlitaset tasasel pinnal ja külma või tootja juhendi järgi seisnud mootoriga. Kui tase langeb lühikese ajaga, tuleb auto üle vaadata esimesel võimalusel. Kui õlivarras näitab alla miinimumi, lisa õiget tüüpi õli ainult nii palju, et mootorit ei käivitataks liiga madala tasemega. Liigne õli ei ole samuti lahendus, sest see võib suurendada rõhku ja süvendada tihendite probleeme.

Tasub meeles pidada, et lekkida võivad ka käigukastiõli, roolivõimendi vedelik, pidurivedelik või jahutusvedelik. Pidurivedeliku või jahutusvedeliku kahtluse korral ei ole mõistlik põhjust kodus pikalt otsida. Pidurite töökindlus ja mootori temperatuur sõltuvad nendest süsteemidest otseselt.

Kõige tavalisemad õlilekke põhjused

Õlileke ei tähenda automaatselt suurt mootoririket. Vanuse, temperatuurimuutuste ja vibratsiooni tõttu kaotavad tihendid elastsust ning kinnitusdetailid võivad aja jooksul järele anda. Mõni rike on kiiresti lahendatav, mõni eeldab põhjalikumat tööd ja rohkemate detailide eemaldamist.

Levinud lekkekohad on klapikambrikaane tihend, õlivanni tihend või hermeetik, õlifiltri tihend, õliväljalaskekruvi seib, väntvõlli või nukkvõlli simmerlingid ning õlirõhuandur. Turbomootoritel võivad õlised olla ka turbo õlitorude ühendused. Diiselmootoritel võib õline mootor olla seotud ka karterituulutuse probleemiga, mis tõstab süsteemis rõhku ja surub õli välja nõrgematest kohtadest.

Pärast õlivahetust ilmnev leke on sageli seotud õlifiltri, väljalaskekruvi või selle tihendiga. See ei tähenda tingimata, et töö on tehtud lohakalt – vahel on põhjuseks vana tihendipinna kahjustus, valesti sobiv detail või varem märkamata probleem. Sellegipoolest tuleb selline leke kiiresti kontrollida, sest värske õli jätab mulje, et probleem on aktiivne ja võib kiiresti süveneda.

Kuidas parandada õlileket ohutult

Lihtsa lekke saab mõnikord kõrvaldada hoolduse käigus, kuid kodune remont sobib ainult siis, kui lekkekoht on kindlalt teada, sellele pääseb turvaliselt ligi ja vajalik töövõte on selge. Näiteks õlifiltri või väljalaskekruvi ümbruse kontrollimine on üks asi. Käigukasti ja mootori vahele jääva simmerlingi vahetus on hoopis teine töö, sest selleks võib olla vaja eemaldada käigukast.

Alusta alati puhastusest. Õline mootor tuleb puhastada sobiva vahendiga, lasta kuivada ning seejärel jälgida, kust värske õli välja ilmub. Ilma puhastamata võib vana õli juhtida valesse kohta ning tulemuseks on asjatu detailide vahetamine. Töökojas kasutatakse vajadusel UV-kontrastainet, millega on varjatud või aeglase lekke alguskoht palju täpsemalt nähtav.

Kui lekkiv tihend on kindlaks tehtud, ei piisa alati ainult uue tihendi paigaldamisest. Tihendipinnad peavad olema puhtad ja sirged, kinnituspoldid tuleb pingutada tootja ette nähtud järjekorra ja jõuga ning vajadusel kasutatakse õiges koguses sobivat hermeetikut. Liiga tugev pingutamine võib kaane või õlivanni kõveraks tõmmata ning tekitada uue lekke.

Ära kasuta lekke peatamiseks juhuslikke silikoone, teipe ega väliseid “imevahendeid”. Mõni õlilisand võib väga väikese tihendite kuivamisest tingitud imbumise ajutiselt vähendada, kuid see ei paranda kahjustatud tihendit ega kulunud detaili. Lisaks ei sobi kõik lisandid igale mootorile ja võivad mõjutada õli omadusi. Püsiv lahendus on põhjuse kõrvaldamine ning pärast remonti õlitaseme jälgimine.

Millal ei tohiks ise edasi proovida?

Kui õli tilgub aktiivselt, õlirõhu märgutuli süttib, mootorist kostab ebatavalist heli või salongi tuleb tugev kärsahais, jäta sõitmata. Samuti vajab kiiret kontrolli olukord, kus õli satub rihmale, sidurile, piduriosadele või väljalaskesüsteemile. Õli võib rikkuda kummidetaile, vähendada siduri haardumist ja tekitada tuleohtliku olukorra.

Põhjalik diagnostika on vajalik ka siis, kui sama tihend hakkab korduvalt lekkima. Sellisel juhul ei pruugi viga olla tihendis, vaid ummistunud karterituulutuses, liiga kõrges õlirõhus, ülekuumenemises või detaili kõverdumises. Ainult nähtava lekke kõrvaldamine annaks sel juhul lühiajalise tulemuse.

Kui palju õlilekke remont maksab?

Remondi hind sõltub eelkõige lekkekoha ligipääsetavusest, mitte ainult varuosa hinnast. Õlifiltri või väljalaskekruvi tihendi probleem võib olla kiire töö. Klapikambrikaane tihendi vahetus võib võtta rohkem aega, kuid on paljudel autodel siiski mõistliku mahuga remont. Mootori ja käigukasti vahel oleva tagumise väntvõlli simmerlingi vahetus on töömahukam, sest ligipääs eeldab suuremate sõlmede eemaldamist.

Usaldusväärne töökoda selgitab enne töö alustamist, mida on võimalik esmase kontrolliga kinnitada ja millised lisatööd võivad alles remondi käigus selguda. See on oluline eriti vanemate autode puhul, kus õli ja mustuse all võib peituda mitu lekkekohta. Kvaliteetne garantiiga varuosa ning õigesti tehtud paigaldus on sageli mõistlikum kui odava tihendi korduv vahetamine.

Kuidas õlileket ennetada

Kõiki lekkeid ei saa vältida, sest tihendite vananemine on tavapärane kulumine. Küll aga aitab regulaarne õlivahetus, õige spetsifikatsiooniga määrdeaine ja õlitaseme kontroll hoida mootorit paremas seisus. Kui tootja näeb ette karterituulutuse, filtrite või muude komponentide perioodilise kontrolli, tasub sellest hooldusplaanist kinni pidada.

Pärast hooldust vaata mõne päeva jooksul auto tavapärast parkimiskohta ning kontrolli õlitaset. Nii märkad värsket leket enne, kui sellest saab suurem mure. Ka mootoriruumi visuaalne kontroll on kasulik: kuivanud õlijäljed, märg klapikambri ümbrus või õline põhjakate annavad põhjust auto üle vaadata.

Tartus saab Haage Autoteeninduses lekke põhjuse välja selgitada diagnostika ja visuaalse kontrolli abil ning teha vajalik remont samas kohas. Eesmärk ei ole vahetada detaile oletuse järgi, vaid leida üles koht, kust õli tegelikult pääseb välja.

Kui auto jätab parkimiskohale õlipleki, tegutse rahulikult, kuid ära lükka kontrolli edasi. Õigeaegselt leitud leke hoiab ära suurema remondi, aitab säilitada mootori töökindlust ja annab kindluse, et auto on igapäevasõitudeks valmis.