Temperatuurinäidik tõuseb tavapärasest kõrgemale, kapoti alt tuleb auru või salongi jõuab magusavõitu jahutusvedeliku lõhn – need ei ole märgid, mida edasi sõites ignoreerida. 5 põhjust auto ülekuumenemiseks aitavad mõista, miks mootor kuumaks läheb, kuid sama oluline on teada, millal auto ohutult seisma jätta. Kiire reageerimine võib piirduda väiksema remondiga. Hilinemine võib aga kahjustada silindripea tihendit, silindripead või kogu mootorit.
Mootor töötab kõrgel temperatuuril ka täiesti korras jahutussüsteemiga. Süsteemi ülesanne on hoida see temperatuur stabiilsena: jahutusvedelik liigub mootoris, viib kuumuse radiaatorisse ja annab selle sealt õhule ära. Kui üks lüli selles ahelas ei tööta, ei kao probleem enamasti iseenesest ka pärast mootori jahtumist.
Mida teha, kui auto hakkab üle kuumenema?
Kui temperatuurinäidik liigub punasesse piirkonda või süttib jahutusvedeliku temperatuuri hoiatustuli, vähenda koormust ja otsi esimesel võimalusel turvaline koht peatumiseks. Lülita konditsioneer välja, sest see koormab mootorit lisaks. Kui tuleb läbida mõnisada meetrit ohutusse peatuskohta, võib salongisoojenduse põhja keeramine aidata ajutiselt mootorilt kuumust ära viia, kuid see ei paranda riket.
Peata auto, lülita mootor välja ja lase sellel vähemalt 20-30 minutit jahtuda. Ära ava kuuma paisupaagi või radiaatori korki. Rõhu all olev kuum vedelik võib välja paiskuda ning põhjustada põletusi. Samuti ei tohi kuumale mootorile külma vett peale valada – järsk temperatuurimuutus võib detaile kahjustada.
Kui mootor on jahtunud, vaata üle, kas auto all on vedelikku, kas paisupaagis on jahutusvedelikku ning kas kapoti alt paistab selge lekke jälg. Kui vedelikku tuleb pidevalt juurde lisada, näidik tõuseb uuesti või mootor töötab ebaühtlaselt, ei ole mõistlik sõitu jätkata. Sellisel juhul on turvalisem kasutada puksiiri ja lasta jahutussüsteem üle kontrollida.
5 põhjust auto ülekuumenemiseks
1. Jahutusvedelikku on liiga vähe või süsteem lekib
Kõige tavalisem põhjus on jahutusvedeliku puudus. Vedelikutase võib langeda aeglaselt näiteks vooliku, radiaatori, veepumba, paisupaagi või ühenduskoha väikese lekke tõttu. Vahel ei jõua vedelik maha tilkudagi, sest see aurustub kuuma mootoriruumi peal. Seetõttu ei välista puhas parkimiskoht leket.
Jahutusvedelik ei ole lihtsalt värviline vedelik paagis. Õige koostisega vedelik kaitseb süsteemi külmumise, keemise ja korrosiooni eest. Ainult vee lisamine võib hädaolukorras aidata jõuda ohutusse peatuspaika, kuid Eesti oludes ei ole see püsiv lahendus. Liiga lahja segu külmub talvel kergemini ning soodustab süsteemis roostet ja sadestusi.
Vedelikutaset tasub kontrollida külma mootoriga. Kui tase on alla märgistuse või väheneb lühikese ajaga uuesti, vajab auto diagnostikat. Leket ei tasu lahendada ainult vedeliku juurdevalamisega, sest põhjus jääb alles ja võib järgmisel sõidul suuremaks muutuda.
2. Termostaat ei avane õigel ajal
Termostaat juhib, millal jahutusvedelik hakkab mootorist radiaatori kaudu liikuma. Külma mootori korral hoiab see vedeliku väiksemas ringluses, et mootor saavutaks töötemperatuuri kiiresti. Kui temperatuur tõuseb, peab termostaat avanema ja suunama vedeliku radiaatorisse jahtuma.
Kui termostaat jääb kinni suletud asendisse, kuumeneb mootor kiiresti, sest kuum vedelik ei jõua radiaatorisse. Mõnel autol tõuseb temperatuur eriti kiiresti linnaliikluses, teisel hoopis maanteel suurema koormuse all. Täpne sümptom sõltub auto ehitusest ja rikke iseloomust.
Termostaadi vahetus on sageli väiksem töö kui ülekuumenemise tagajärjel tekkinud mootoriremont. Seepärast tasub reageerida siis, kui temperatuurinäidik käitub ebatavaliselt või salongisoojendus muutub kord kuumaks, kord jahedaks. Need märgid võivad viidata sellele, et jahutusvedelik ei liigu süsteemis nii, nagu peab.
3. Radiaator ei jahuta piisavalt
Radiaatori ülesanne on anda jahutusvedelikust kogutud kuumus õhule ära. Aastate jooksul võivad radiaatori sisemusse tekkida sadestused ning välisküljele koguneda putukad, mustus, lehed ja teetolm. Eriti sageli juhtub seda autodel, millega sõidetakse palju maanteel, kruusateedel või ehitusobjektidel.
Väljast ummistunud radiaator ei saa õhku piisavalt läbi lasta. Seest kitsenenud kanalid vähendavad jahutusvedeliku läbivoolu. Mõlemal juhul võib probleem algul avalduda ainult soojade ilmade, haagise vedamise, pikema tõusu või ummikute ajal. Hiljem võib mootor kuumeneda ka tavakasutuses.
Radiaatori seisukorda ei saa alati hinnata ainult kapoti alt vaadates. Mõnel sõidukil asuvad selle ees konditsioneeri radiaator ja muud jahutuselemendid, mis vajavad kontrollimiseks osalist lahtivõtmist. Professionaalne ülevaatus aitab eristada, kas vajalik on puhastus, läbipesu või radiaatori vahetus.
4. Jahutusventilaator ei käivitu
Kui auto kuumeneb peamiselt ummikus, foori taga või aeglasel linnasõidul, tasub kahtlustada jahutusventilaatorit. Maanteel liigub radiaatorist läbi piisavalt õhku sõiduki enda liikumise tõttu. Seistes peab selle töö ära tegema elektriline ventilaator.
Rike võib olla ventilaatori mootoris, juhtmoodulis, relees, kaitsmes, temperatuurianduris või juhtmestikus. Mõnel juhul töötab ventilaator vaid ühe kiirusega, kuigi kuuma ilmaga oleks vaja suuremat jahutusvõimsust. Kuna põhjuseid on mitu, ei anna üksnes kaitsme vahetamine alati tulemust.
Ventilaatori tööd saab sageli jälgida pärast seda, kui mootor on saavutanud töötemperatuuri, kuid kuumade liikuvate osade läheduses ei ole mõistlik ise katseid teha. Diagnostika aitab kontrollida, kas juhtplokk saadab õige käsu ja kas ventilaator sellele reageerib.
5. Veepump, rihm või silindripea tihend on kahjustunud
Veepump paneb jahutusvedeliku süsteemis ringlema. Kui pumba tiivik on kulunud, laager kahjustunud või pump lekib, võib vedeliku liikumine väheneda. Mõnel autol käitab veepumpa hammasrihm, mõnel lisaseadmete rihm ja osal sõidukitel elektrimootor. Seetõttu sõltub rikke olemus konkreetsest mudelist.
Kulunud või katkenud rihm võib lisaks veepumbale mõjutada ka generaatorit ja muid seadmeid. Veepumba ümbruse niiskus, vilin, kriuksumine või jahutusvedeliku lõhn võivad anda probleemist varakult märku. Hooldusvälpade järgimine on siin oluline, sest paljudel autodel vahetatakse veepump koos hammasrihma komplektiga.
Kõige tõsisem variant on silindripea tihendi kahjustus. See võib olla ülekuumenemise tagajärg, kuid vahel ka selle algne põhjus. Tüüpilised märgid on jahutusvedeliku kadumine ilma nähtava lekketa, mullid paisupaagis, valge suits soojast mootorist, ebaühtlane töö või õli välimuse muutus. Kõik need sümptomid ei kinnita tihendiriket iseenesest, kuid nõuavad kiiret kontrolli. Mida varem põhjus selgub, seda paremini on võimalik remondi mahtu ja kulusid kontrolli all hoida.
Millal on vaja kohe töökotta pöörduda?
Kui hoiatus tuli süttib üks kord lühidalt, tasub olukorda siiski kontrollida. Kui aga temperatuur tõuseb punasesse, auto ajab auru välja, jahutusvedelik kaob nähtavalt või mootor töötab tavapärasest erinevalt, tuleb sõit katkestada. Ka korduv vedeliku lisamise vajadus ei ole normaalne hooldusvajadus.
Jahutussüsteemi rikke täpne põhjus selgub rõhutesti, lekete kontrolli, diagnostika ja vajadusel mootori tööparameetrite mõõtmisega. Haage Autoteeninduses saab Tartu autojuht lasta üle vaadata nii jahutussüsteemi kui ka rikke võimaliku mõju mootorile. Vajalikud varuosad ja selge tööplaan aitavad auto võimalikult kiiresti taas töökindlaks saada.
Temperatuurinäidiku tähelepanuta jätmine on üks kallimaid viise, kuidas väike jahutussüsteemi rike suureks mootoriprobleemiks kasvatada. Kui auto annab kuumuse kohta märku, anna talle aega jahtuda ning lase põhjus enne järgmisi pikemaid sõite kindlaks teha.
