Mootor ei anna tavaliselt üles täiesti ette hoiatamata. Enamasti eelnevad suuremale veale muutunud heli, hoiatustuli, jõu kadu või vedelikuleke. Need 5 märki mootoririkkest aitavad reageerida ajal, mil remont võib veel piirduda väiksema töö ja mõistliku kuluga. Mida kauem sümptomiga sõita, seda suurem on risk, et algselt lihtne rike kahjustab ka teisi mootori osi.

1. Mootori hoiatustuli süttib või vilgub

Armatuurlaual põlev mootori hoiatustuli ei ütle iseenesest täpselt, milline detail on vigane. See annab märku, et auto juhtplokk on tuvastanud kõrvalekalde mootori, heitgaasisüsteemi, süüte või andurite töös. Mõnikord põhjustab tule süttimise väiksem anduriviga, kuid sama märguanne võib viidata ka süütekatkestusele, kütusesüsteemi probleemile või liigsele heitgaasile.

Kui tuli põleb ühtlaselt ja auto sõidab tavapäraselt, tasub lähiajal teha diagnostika. Nii saab veakoodi põhjuse välja selgitada enne, kui probleem areneb suuremaks. Vilkuv mootori hoiatustuli on tõsisem märk. Sageli tähendab see aktiivset süütekatkestust, mille korral võib kahjustuda katalüsaator. Sellises olukorras ei ole mõistlik sõitu jätkata – auto tuleks esimesel turvalisel võimalusel seisma jätta ja lasta kontrollida.

Hoiatustule kustumine ei kinnita alati, et rike on kadunud. Juhtplokki võib jääda talletunud veakood, mis aitab remondil põhjust kiiremini leida. Ainult tule kustutamine ilma põhjuse kõrvaldamiseta lükkab probleemi tavaliselt edasi.

2. Mootor teeb tavapärasest erinevat häält

Töökorras mootoril on oma tavapärane heli, mida juht õpib aja jooksul märkamatult tundma. Seepärast tasub tähele panna uusi klõbinaid, kolinaid, vilinat, kriginat või ebaühtlast tühikäiku. Heli tugevus ja selle tekkimise hetk annavad sageli esialgse vihje, kuid täpset diagnoosi ei saa teha ainult kuulmise järgi.

Metallne klõbin kiirendamisel võib olla seotud näiteks määrimise, süüte või mootori sisemiste osade kulumisega. Kõrge vilin võib tulla rihmast, pingutusrullikust, turbost või õhulekkest. Kui mootor käivitub raskelt, väriseb tühikäigul või pöörded kõiguvad, võivad põhjuseks olla süüteküünlad, süütepoolid, pihustid, vaakumleke või mõni andur.

Eriti ettevaatlik tasub olla siis, kui ebatavalise heliga kaasneb jõu langus, põlev hoiatustuli või õlirõhu märguanne. Mõni rihma või rulliku probleem võib alguses tunduda väike, kuid rihma purunemine võib olenevalt mootorist kaasa tuua ulatusliku mootorikahjustuse. Seega ei tasu uut heli lihtsalt valjemaks keeratud raadioga varjata.

3. Auto kaotab jõudu, jõnksutab või sureb välja

Kui auto ei kiirenda enam harjumuspäraselt, reageerib gaasile viivitusega või jõnksutab, on mootori töö häiritud. Mõnel juhul annab probleem tunda ainult külma mootoriga, tugeval kiirendamisel või suurema koormuse all, näiteks möödasõidul või haagise vedamisel. See ei tähenda, et rike oleks tühine – vastupidi, just sellised vahelduvad sümptomid vajavad sageli korralikku diagnostikat.

Jõu kadumise taga võivad olla kütusevarustuse häired, õhuvõtu probleemid, turbo juhtimine, ummistunud tahmafilter, rikkis EGR-klapp või süütesüsteemi viga. Bensiinimootoril võib üks nõrk süütepool põhjustada ebaühtlast tööd. Diiselmootoril võivad sarnase tunde anda näiteks kütuserõhu, õhuvõtu või heitgaasisüsteemi vead.

Oluline on panna tähele, millal sümptom tekib. Kas mootor jõnksutab vihmase ilmaga, ainult soojana, kindlal kiirusel või pärast pikemat sõitu? Selline info aitab töökojal viga kiiremini leida ja väldib tarbetut osade vahetamist. Kui auto kaotab jõu järsult liikluses, muutub möödasõit või ristmikule kiirendamine ka turvariskiks.

4. Õli, jahutusvedelik või suits annavad põhjust muretsemiseks

Mootori vedelikud ei kao niisama. Kui õlitase langeb kiiresti, jahutusvedelikku tuleb pidevalt juurde lisada või auto alla ilmuvad plekid, tasub põhjus kiiresti välja selgitada. Väikegi leke võib aja jooksul viia õlipuuduse, ülekuumenemise või teiste detailide kahjustumiseni.

Õlirõhu hoiatustuli on üks neist märguannetest, mille puhul tuleb mootor kohe seisata. Madala õlirõhuga edasi sõitmine võib kahjustada laagreid, turboülelaadurit ja muid mootori määrimist vajavaid osi väga lühikese ajaga. Samuti ei tohiks jätkata sõitu, kui temperatuurinäidik tõuseb ebatavaliselt kõrgele või kapoti alt tuleb auru. Ülekuumenenud mootor võib kahjustada plokikaant, tihendeid ja jahutussüsteemi osi.

Tähelepanu väärib ka väljalasketorust tulev suits. Sinakas suits võib viidata õli põlemisele. Püsiv valge, magusa lõhnaga suits koos jahutusvedeliku kadumisega võib olla märk sellest, et jahutusvedelik jõuab põlemiskambrisse. Must suits tähendab sageli liiga rikkalikku kütusesegu või põlemishäiret. Külma ilmaga käivitamisel tekkiv kerge veeaur on tavapärane, kuid püsiv ja tihe suits ei ole.

5. Kütusekulu kasvab ja mootori lõhn muutub

Kütusekulu suurenemine ei tähenda alati mootoririket. Seda mõjutavad ilm, lühikesed sõidud, rehvirõhk, koormus ja sõidustiil. Kui aga sama marsruudi ja kasutuse juures tõuseb kulu järsult ning auto käitumine on muutunud, tasub põhjust otsida mootorist või heitgaasisüsteemist.

Rikkis lambdaandur, õhulugeja, termostaat, pihusti või süütesüsteemi komponent võib panna mootori kasutama rohkem kütust, kui vaja. Mõnel autol lisandub sellele bensiinilõhn, kõrbenud õli hais või heitgaaside tungimine salongi. Salongis tuntav heitgaasilõhn ei ole ainult ebamugav – see võib viidata väljalaskesüsteemi lekkele ja vajab kiiret kontrolli.

Ka uus magus lõhn kapoti alt või salongis võib viidata jahutusvedeliku lekkimisele. Kõrbenud lõhn võib tulla õlist, mis satub kuumadele mootoriosadele, kuid vahel ka rihmast või elektrisüsteemist. Lõhna täpset allikat ei tasu otsida töötava kuuma mootori lähedalt. Ohutum on lasta sõidukil jahtuda ning viia see kontrolli.

Millal võib sõita töökojani ja millal tuleb auto seisata?

Kõik sümptomid ei nõua puksiiri, kuid mõned märgid ei jäta otsustusruumi. Auto tuleks kohe seisata, kui süttib õlirõhu hoiatustuli, temperatuur tõuseb punasesse, mootorist kostab tugev metallne kolin, kapoti alt tuleb auru või mootori hoiatustuli vilgub koos jõnksutamisega. Sellistes olukordades võib iga lisakilomeeter remondiarvet oluliselt kasvatada.

Kui hoiatustuli põleb ühtlaselt, mootor töötab rahulikult ning puuduvad lekked, ülekuumenemine ja tugev jõukadu, võib üldjuhul sõita ettevaatlikult kontrolli. See sõltub siiski autost ja sümptomist. Kahtluse korral on mõistlik nõu küsida enne pikemat sõitu, eriti kui vaja on läbida maanteel pikem vahemaa.

Diagnostika aitab vältida oletamisega remonti

Kaasaegse auto mootorisüsteem koosneb paljudest anduritest, juhtseadmetest ja mehaanilistest osadest. Seetõttu ei ole kõige odavam lahendus alati see, kui vahetada esimene kahtlane detail välja. Korralik diagnostika ühendab veakoodide lugemise, mootori tööparameetrite kontrolli, visuaalse ülevaatuse ning vajadusel mõõtmised ja proovisõidu.

Täpselt leitud põhjus aitab hoida remondi läbipaistva. Enne töö alustamist saab hinnata, millised osad vajavad vahetust kohe ja millistega võib veel oodata. Vahel piisab väiksemast remondist või ühenduse taastamisest, teinekord tuleb lahendada probleem, mis on juba mõjutanud mitut süsteemi. Õigel ajal tehtud kontroll jätab rohkem valikuid ja aitab kulusid paremini planeerida.

Tartus saab Haage Autoteeninduses mootori sümptomitele kiiresti selgust diagnostika ja vajalike remonditööde abil. Kui auto annab mõne neist märkidest, tasub reageerida enne, kui töökindluse küsimusest saab ootamatu seisak. Varajane kontroll annab teile suurema võimaluse jõuda järgmisele sõidule rahuliku meelega.