Sirgel teel peaks auto püsima sõidusuunas ilma, et peaksite rooli pidevalt korrigeerima. Kui tekib küsimus, miks auto tõmbab kõrvale, ei tasu seda pidada lihtsalt ebamugavuseks. Kõrvalekiskumine võib alata märkamatult, kuid viidata rehviprobleemile, piduri kinnijäämisele, kulunud veermikuosale või paigast läinud sillanurkadele. Mõni põhjus on lihtsasti lahendatav, mõni vajab kiiret kontrolli enne pikemat sõitu.

Oluline on märgata, millal auto suunda muudab. Kas see toimub ühtlasel kiirusel, ainult pidurdamisel, pärast rehvivahetust või näiteks pärast äärekivisse, löökauku või teekatte serva sõitmist? See aitab rikke põhjust kiiremini leida ning väldib tarbetuid remonditöid.

Miks auto tõmbab kõrvale sirgel teel?

Kõige tavalisem põhjus on rehvide erinev seisukord või rõhk. Kui ühe esirehvi rõhk on teisest märgatavalt madalam, suureneb selle rehvi veeretakistus ja auto võibki madalama rõhuga poole kalduda. Rõhku tasub kontrollida külmadel rehvidel ning lähtuda auto tootja soovitusest, mitte ainult rehvi küljele märgitud maksimaalsest rõhust.

Ka rehvide kulumine mõjutab juhitavust. Ebaühtlaselt kulunud muster, erinevad rehvimudelid samal teljel või ühe rehvi sisemine kahjustus võivad anda roolis tunda enne, kui probleem silmaga hästi nähtav on. Näiteks vöönihkega rehv võib põhjustada kõrvaletõmbamist ka siis, kui rõhk tundub korras ja mustrisügavus on piisav.

Teine sage põhjus on sillastend. Auto rataste asendid peavad olema tootja määratud nurkadega, et sõiduk liiguks stabiilselt ja rehvid kuluksid ühtlaselt. Löökauk, kõrge äärekivi, libedaga toimunud väiksem kokkupõrge või ka lihtsalt kulunud veermikuosad võivad sillanurki muuta. Kui rool on otse sõites viltu või auto vajub korduvalt samale poole, on sillastendi kontroll põhjendatud.

Samas tuleb arvestada ka tee kaldega. Paljud teed on ehitatud nii, et vihmavesi valguks sõiduteelt ära, mistõttu võib auto väga kergelt paremale liikuda. See mõju peaks olema väike. Kui peate rooli pidevalt vastu hoidma või auto muudab suunda kiiresti, ei ole mõistlik seda teekatte arvele kirjutada.

Veermik ei anna alati endast kolinaga märku

Kulunud rooliotsad, õõtshoova puksid, шарнирid ja amordid mõjutavad ratta asendit ning auto käitumist teel. Alguses võib probleem avalduda vaid ebakindlama juhitavuse või ebaühtlase rehvikulumisena. Hiljem võivad lisanduda kolksud, vibratsioon või rooli ebatäpne tunne.

Veermiku puhul ei ole mõistlik vahetada osi oletuse järgi. Enne sillastendi reguleerimist tuleb kontrollida, kas detailid on korras. Kulunud puks või rooliots ei hoia ratast stabiilselt õiges asendis ning tehtud reguleering ei anna siis püsivat tulemust.

Kui auto tõmbab pidurdamisel kõrvale

Pidurdamisel tekkiv kõrvalekiskumine vajab tavaliselt kiiremat tähelepanu kui ühtlane kerge tõmbamine sirgel teel. Sage põhjus on ühe ratta piduri ebaühtlane töö. Pidurisadula liugurid võivad kinni jääda, kolb ei pruugi vabalt liikuda või piduriklotsid ja -kettad võivad olla kulunud erinevalt.

Kui üks pidur haarab teisest tugevamalt, pöörab auto pidurdamisel selle poole. Vahel jääb pidur osaliselt peale ka pärast pedaali vabastamist. Sellele võivad viidata kuum velg, kõrbenud lõhn, suurem kütusekulu või tunne, et auto ei veere vabalt. Kuuma velge ei tohi palja käega katsuda – laske autol jahtuda ning korraldage kontroll.

Piduriketta seisukord võib põhjustada lisaks rooli värisemist, eriti tugevamal pidurdamisel suuremalt kiiruselt. Värin ei tähenda alati ainult kõverat ketast: põhjuseks võivad olla ka ebaühtlaselt kulunud klotsid, kinni jäänud pidurisadul või probleemid rummu ja veermiku ühendustes. Täpne ülevaatus aitab vältida olukorda, kus vahetatakse välja detail, mis ei olnud tegelik põhjus.

Mida saate enne töökotta tulekut ise kontrollida?

Autojuht ei pea riket ise diagnoosima, kuid mõned turvalised tähelepanekud annavad töökojale hea lähteinfo. Kontrollige rehvirõhku, vaadake üle rehvide nähtavad vigastused ning pange tähele, kas tõmbamine tekib kiirendamisel, ühtlasel sõidul või pidurdamisel.

Kasulik on meeles pidada ka hiljutisi muutusi:

  • kas probleem algas pärast rehvivahetust või velgede vahetamist;
  • kas olete sõitnud sügavasse löökauku või vastu äärekivi;
  • kas rool on otse sõites viltu;
  • kas roolis esineb vibratsiooni või veermikust kostab hääli;
  • kas mõni velg tundub pärast lühikest sõitu teistest märksa kuumem.

Ärge proovige kõrvalekiskumist kontrollida rooli lahti lastes ega tehke selleks katseid tihedas liikluses. Kui auto kisub tugevalt, pidurdamisel tuleb rooli jõuga hoida, armatuurlaual süttib pidurisüsteemi hoiatus või rehv on nähtavalt kahjustunud, tuleb sõit võimalusel katkestada. Sellises olukorras ei ole mõistlik loota, et probleem kaob iseenesest.

Sillastend, rehvid või pidurid – millest alustada?

Õige tööjärjekord sõltub sümptomist. Kui probleem tekkis pärast löökauku, rool on viltu ja rehvid kuluvad ühelt servalt, alustatakse veermiku kontrollist ja sillastendist. Kui auto tõmbab ainult pidurdamisel, tuleb esmajärjekorras üle vaadata pidurid. Kui kõrvalekiskumine algas pärast hooajalist rehvivahetust, tasub kontrollida rehvirõhku, rehvide paigutust, tasakaalustust ja võimalikke kahjustusi.

Sillastend ei ole lihtsalt rataste sirgeks keeramine. Kaasaegse seadmega mõõdetakse rataste nurgad ning võrreldakse neid konkreetse auto tootja andmetega. Vajadusel reguleeritakse neid väärtusi, kuid enne hinnatakse, kas veermik võimaldab reguleeringul püsida. Nii saab vältida rehvide enneaegset kulumist ja ebastabiilset juhitavust.

Rehvide puhul tasub meeles pidada, et sama telje rehvid peaksid olema võimalikult sarnased. Erinev muster, kulumisaste või konstruktsioon võib eriti märjal, lumisel ja rööpalisel teel auto käitumist muuta. Nelikveoliste autode puhul võivad tootja soovitused rehvide mõõdu ja kulumiserinevuse kohta olla veel rangemad.

Millal ei tasu kontrolliga oodata?

Kiiret sekkumist vajab olukord siis, kui auto muudab suunda järsult, rool väriseb tugevalt, pidurdamisel tekib selge küljeleminek või rehv on kaotanud rõhku. Samuti tuleks aeg varuda kohe pärast tugevat lööki löökauku või äärekivisse, isegi kui auto tundub esialgu sõidetav. Kahjustus võib avalduda hiljem rehvi kulumise või veermiku lõtkuna.

Kergem, kuid püsiv kõrvaletõmbamine ei ole tavaliselt avariiolukord, kuid sellega ei tasu kuude kaupa sõita. Isegi väike paigast ära sillanurk võib kulutada rehvi serva kiiresti. Üks enneaegselt kulunud rehv maksab sageli rohkem kui õigeaegne kontroll ja reguleerimine.

Haage Autoteeninduses saab Tartu autojuht lasta ühe külastusega kontrollida veermikku, rehve, pidureid ja sillanurki ning vajadusel teha vajalikud tööd garantiiga varuosadega. Kui auto käitumine on muutunud, annab varajane kontroll tagasi rahuliku roolitunde ja aitab hoida nii rehvide kui ka auto omaniku aega.