Foori taga pidurit vajutades kostab kriuks, pedaal tundub tavapärasest pehmem või armatuurlaual süttib hoiatustuli. Sellises olukorras küsitakse õigusega: kas piduriklotsid tuleb kohe vahetada? Vastus ei ole alati automaatne „jah”, kuid pidurite murega ei tasu oodata järgmise korralise hoolduseni. Pidurisüsteem on auto ohutuse seisukohalt üks olulisemaid sõlmi ning kiire kontroll annab selguse, kas piisab lähiajal planeeritud vahetusest või tuleb auto kohe töökotta tuua.
Kas piduriklotsid tuleb kohe vahetada või saab veel sõita?
Piduriklotside vahetamise kiireloomulisus sõltub kulumise astmest ja sellest, milliseid sümptomeid auto annab. Klotsid ei kulu kõigil autodel ega kõikides sõidutingimustes ühtemoodi. Linnas, kus tuleb sageli peatuda ja uuesti kiirendada, kuluvad need üldjuhul kiiremini kui püsiva maanteesõidu korral. Ka raske koorem, haagise vedamine, mägine tee, automaatkäigukastiga sõiduharjumused ning sõiduki kaal mõjutavad kulumist.
Kui klotsil on veel piisavalt hõõrdematerjali ning pidurdamisel ei esine kõrvalekaldeid, saab vahetuse tavaliselt lähiajal aega planeerida. Kui aga kuulete metalli hõõrdumist, pidurdamine on ebaühtlane või hoiatustuli annab märku kulunud klotsidest, ei ole mõistlik sõitmist jätkata. Sellisel juhul võib iga lisakilomeeter suurendada remondi mahtu ja hinda.
Oluline on mitte hinnata olukorda üksnes läbisõidu järgi. Mõnel autol kestavad piduriklotsid 30 000 kilomeetrit, mõnel üle 70 000 kilomeetri. Õige vastuse annab pidurite visuaalne kontroll koos piduriketaste, sadulate ja pidurivedeliku seisukorra hindamisega.
Märgid, et piduriklotside kontrolliga ei tohiks oodata
Kõige tavalisem märk on pidurdamisel tekkiv kriuksuv või vilisev heli. See ei tähenda alati, et klots on täielikult läbi. Niiskus, rooste pidurikettal või klotsi koostis võivad vahel heli tekitada ka korras pidurite puhul. Kui heli kordub mitmel sõidul, tugevneb või kostab just piduripedaali vajutades, tuleb põhjus üle kontrollida.
Tõsisem hoiatus on kraapiv, kare või metallne heli. See võib viidata sellele, et klotsi hõõrdematerjal on kulunud ning vastu piduriketast käib juba metallist alusplaat. Selline sõit kahjustab piduriketast kiiresti. Klotsivahetusest võib siis saada klotside ja ketaste vahetus ning mõnikord vajab kontrolli ka pidurisadul.
Tähelepanu vajavad ka piduripedaali muutunud tunne, rooli või auto kere vibratsioon pidurdamisel ning auto kiskumine pidurdades ühele poole. Need sümptomid ei tähenda tingimata ainult kulunud piduriklotse. Põhjuseks võivad olla ebaühtlaselt kulunud kettad, kinni jäänud pidurisadul, kulunud vedrustuse detail või muu pidurisüsteemi rike. Just seetõttu ei ole hea lahendus tellida klotse „igaks juhuks” ja loota, et mure kaob.
Piduriklotside kulumisanduriga autodel võib armatuurlaual süttida vastav märgutuli. Seda ei tasu eirata ka siis, kui pidurid tunduvad esmapilgul toimivat normaalselt. Andur annab sageli märku, et klotside kasutusvaru on väike või lõppenud. Broneerige kontroll esimesel võimalusel.
Millal tuleb sõit katkestada?
Kui piduripedaal vajub ebatavaliselt sügavale, pidurdusjõud on selgelt nõrk, auto kisub tugevalt küljele või kostab tugev metalli vastu metalli kraapimine, on kõige turvalisem sõitu mitte jätkata. Samuti tuleb kiiresti reageerida siis, kui tunnete ratta juurest kõrbelõhna, velg muutub ebatavaliselt kuumaks või auto ei veere vabalt. Need märgid võivad viidata kinni jäänud pidurisadulale, mis kulutab klotsi ja ketast ka siis, kui te pedaali ei vajuta.
Sellises olukorras ei ole küsimus ainult kulunud osas. Pidurdusteekond võib pikeneda ning auto juhitavus halveneda just siis, kui kiire pidurdamine on vältimatu. Võimalusel korraldage auto töökotta transport, mitte ärge tehke pikka sõitu lootuses, et probleem laheneb iseenesest.
Kui palju klotsil materjali alles peab olema?
Uue piduriklotsi hõõrdematerjali paksus sõltub autost ja tootjast, kuid sageli jääb see umbes 10-12 millimeetri kanti. Praktikas soovitatakse vahetust planeerida, kui materjali on alles umbes 3-4 millimeetrit. Selle piiri juures on veel võimalik valida sobiv aeg, kuid varu ei ole enam suur.
Alla umbes 2-3 millimeetri kulunud klotse ei tasu pikalt kasutada. Eriti kiiresti võivad need lõpuni kuluda linnaliikluses, talvistes oludes või haagist vedades. Lisaks ei pruugi mõlemal sama telje rattal klotsid ühtemoodi kuluda. Kui sisemine klots on välisest oluliselt õhem, võib see viidata sadula liugurite või kolvi probleemile.
Klotside paksust ei ole alati võimalik velje vahelt usaldusväärselt hinnata. Mõnel autol on sisemine klots peidus ning tegelik kulumine jääb silmale märkamatuks. Töökoda saab ratta eemaldamisel kontrollida mõlema poole klotse, ketta paksust ja pinda ning pidurisadulate liikumist.
Kas pidurikettad tuleb klotsidega koos vahetada?
Mitte tingimata. Kui piduriketas on lubatud paksuse juures, sileda tööpinnaga ja ilma olulise serva, pragude või vibratsiooni põhjustava ebaühtluseta, võib piisata ainult klotside vahetusest. Samas ei ole mõistlik paigaldada uusi klotse kettale, mis on juba kulumispiiri lähedal või sügavate vagudega. Uued klotsid ei lahenda ketta probleemi ning nende tööiga võib jääda lühemaks.
Kettad vahetatakse üldjuhul paarina samal teljel, samuti klotsid. Nii säilib pidurdusjõu ühtlane jaotumine vasaku ning parema ratta vahel. Ainult ühe poole klotside vahetamine võib tekitada ebaühtlase pidurdamise ja ei ole korrektne remondiviis.
Pärast piduriklotside või ketaste vahetust vajavad uued osad sissesõitu. Esimestel sadadel kilomeetritel vältige võimalusel korduvat väga järsku pidurdamist. Rahulik ja ühtlane kasutus aitab klotsil ning kettal omavahel õigesti sobituda. Kui pärast vahetust esineb pidev tugev heli, vibratsioon või auto käitumine tundub ebatavaline, tasub töökojaga kohe ühendust võtta.
Miks piduriklotside vahetust edasi lükates remont kallineb?
Piduriklots on kuluv detail, mille õigeaegne vahetamine on tavapärane hooldustöö. Kui hõõrdematerjal saab otsa, hakkab metall kahjustama piduriketast. Ketas võib üle kuumeneda, saada sügavad sooned või kuluda alla tootja lubatud miinimumpaksuse. Siis tuleb lisaks klotsidele vahetada ka kettad.
Veelgi suurema mure võib põhjustada kinni jäänud pidurisadul. See kulutab ühe klotsi kiiresti õhukeseks, kuumutab ketast ja võib kahjustada sadula tihendeid või liugureid. Õigeaegne kontroll aitab avastada sellise probleemi enne, kui pidurid hakkavad suitsema või auto jääb tee äärde.
Pidurite seisukord mõjutab ka tehnoülevaatust. Ebaühtlane pidurdusjõud, kulunud klotsid, rikkis pidurisadul või liiga õhukesed kettad võivad kaasa tuua kordusülevaatuse. Planeeritud kontroll on tavaliselt lihtsam ja mugavam kui kiire remont pärast ülevaatusel leitud puudust.
Mida pidurite kontrollis tegelikult vaadatakse?
Korralik pidurite ülevaatus ei piirdu küsimusega, kas klots on õhuke. Kontrollitakse klotside jääkpaksust ja ühtlast kulumist, ketaste paksust, pinda ning võimalikke kahjustusi. Samuti hinnatakse sadulate, liugurite, pidurivoolikute ja kinnitusdetailide seisukorda.
Vajadusel kontrollitakse pidurivedeliku taset ja seisukorda. Pidurivedelik kogub aja jooksul niiskust, mis võib kuumenemisel pidurdust mõjutada ning soodustada süsteemi sisemist korrosiooni. Kui autol on elektroonilised hoiatused või pidurdamisel esineb ebatavaline käitumine, võib vajalik olla ka diagnostika.
Haage Autoteeninduses saab pidurite kontrolli ja vajaliku remondi korraldada ühes kohas. Enne tööde tegemist on mõistlik selgitada välja tegelik põhjus ning valida autole sobivad kvaliteetsed garantiiga varuosad. Nii ei vahetata detaile oletuse põhjal, vaid lahendatakse probleem tervikuna.
Piduriklotside eluiga aitab pikendada rahulik sõidustiil
Püsivalt viimase hetke pidurdamine, tihe kiirendamine ja raske koormaga sõit kulutavad pidureid kiiremini. Eesolevat liiklust jälgides ning mootorpidurdust kasutades saab pidurite koormust vähendada. Automaatkäigukastiga autol võib laskumistel kasutada madalamat käiku, kui sõiduki kasutusjuhend seda võimaldab.
Samas ei tasu pidurdamist kunstlikult vältida. Pidurid peavad töötama regulaarselt ja õigesti. Kui auto seisab pikalt, võib ketastele tekkida rooste ning sadulate liikuvus halveneda. Regulaarne hooldus ja aeg-ajalt tehtav pidurite kontroll on praktiline viis hoida auto turvaline nii igapäevasel linnasõidul kui ka pikemal maanteel.
Kui pidurid annavad hääle, tunde või hoiatustulega märku, tasub lasta need üle vaadata enne, kui väikesest kuludetailist saab suurem remont. Selge diagnoos annab kindluse, kas vahetus on kiireloomuline või saab selle mugavalt lähiaja hooldusesse planeerida.
