Piduririke ei anna alati endast märku ühe suure hoiatusega. Enamasti algab probleem väikesest muutusest: piduripedaal tundub tavapärasest pehmem, auto kisub pidurdades kõrvale või ratta juurest kostab krigin. 8 parimat märki piduriveast aitavad neid muutusi õigel ajal märgata ja vältida olukorda, kus auto pidurdab kõige vähem sobival hetkel.
Pidurid on ohutussüsteem, mille puhul ei tasu loota, et hääl või vibratsioon kaob iseenesest. Mõni sümptom võib tulla kulunud klotsidest, teine kinni jäänud pidurisadulast, pidurikettast või pidurivedeliku probleemist. Täpse põhjuse selgitab kontroll, kuid juhina saad otsustada, millal tuleb auto võimalikult kiiresti töökotta viia.
Millal tuleb sõit kohe katkestada?
Kui piduripedaal vajub põhja, pidurdamisel süttib punane pidurihoiatustuli, auto pidurdab selgelt ebaühtlaselt või tunned kärsahaisu ja ratta juurest tuleb suitsu, peata sõit ohutus kohas. Selliste sümptomitega edasi sõitmine võib vähendada pidurdusjõudu kiiresti ning kahjustada lisaks piduritele ka ratta- ja vedrustusosi.
Kui hoiatus on kollane või sümptom on alguses kerge, ei pruugi auto vajada puksiiri. Siiski tasub aeg broneerida esimesel võimalusel ja vältida seni suuri kiirusi, järske pidurdusi ning raske haagise vedamist.
8 parimat märki piduriveast
1. Piduripedaal on pehme või vajub liiga sügavale
Töökorras autos hakkavad pidurid rakenduma kindlal ja tuttaval pedaalikäigul. Kui pedaal vajub tavapärasest sügavamale, tundub vetruv või liigub peaaegu põrandani, võib põhjus olla õhk pidurisüsteemis, pidurivedeliku leke või probleem peasilindriga.
Pedaali pumpamine enne pidurdamist ei ole lahendus. Kui pedaal muutub pumpamisel korraks tugevamaks, vajab süsteem kontrolli eriti kiiresti.
2. Pedaal on ebatavaliselt kõva
Ka liiga kõva pedaal on pidurivea märk. Kui pidurdamine nõuab märgatavalt rohkem jõudu kui varem, võib põhjus olla pidurivõimendis, vaakumvoolikus või vaakumpumbas. Mootori käivitamisel peaks pedaal tavaliselt kergelt allapoole liikuma. Kui seda ei juhtu ja pidur tundub raske, lase auto üle vaadata.
3. Auto kisub pidurdamisel ühele poole
Kui rool tõmbab pidurit vajutades vasakule või paremale, ei rakendu pidurdusjõud rataste vahel võrdselt. Põhjuseks võivad olla erinevalt kulunud klotsid, kinni jääv pidurisadul, kahjustunud pidurivoolik või ebaühtlaselt töötav piduriketas.
Külgtõmme võib olla tuntavam tugeval pidurdamisel, kuid seda ei tasu segi ajada tee kaldest või rööbastes teest tingitud kerge rooliliikumisega. Kui sama käitumine kordub sirgel ja tasasel teel, on pidurite kontroll põhjendatud.
4. Pidurdamisel tekib vibratsioon roolis või pedaalis
Piduripedaali pulseerimine ja rooli värisemine viitavad sageli sellele, et piduriketta pind ei ole enam ühtlane. See võib juhtuda kuumaks sõidetud, kulunud või korrosiooniga kahjustunud ketaste korral. Vahel põhjustavad vibratsiooni ka kulunud veermikuosad, mistõttu ei saa ainult sümptomi järgi otsustada, milline detail välja vahetada.
Vibratsioon võib alguses ilmneda ainult suuremalt kiiruselt pidurdades. Just siis on mõistlik kontrolliga tegeleda, mitte oodata, kuni ebamugavusest saab igapäevane probleem.
5. Rataste juurest kostab krigin, kriipimine või metalline heli
Lühiajaline kerge krigin niiske ilma, pesu või pikema seismise järel ei tähenda alati riket. Piduriketta pinnale võib tekkida õhuke roostekiht, mis kaob mõne pidurdusega. Püsiv heli vajab aga tähelepanu.
Kõrge kriuks võib anda märku kulumispiirini jõudnud klotsidest. Kriipiv või metall-metalli vastu heli tähendab sageli, et klotsimaterjal on otsas ning piduriketas saab kahjustada. Sel juhul muutub lihtne klotsivahetus kergesti kulukamaks ketaste ja võimalike lisadetailide remondiks.
6. Pidurihoiatustuli süttib armatuurlaual
Punast pidurisüsteemi hoiatustuld ei tohi eeldada, et see tähendab ainult käsipidurit. Kui käsipidur on vabastatud, võib tuli viidata madalale pidurivedeliku tasemele, lekkimisele või muule pidurisüsteemi veale. Kollane ABS-i tuli tähendab, et tavapidurid võivad küll toimida, kuid lukustumisvastane süsteem ei pruugi hädapidurdusel töötada ettenähtud viisil.
Mõlemal juhul on õige samm diagnostika. Hoiatustule kustumine pärast mootori taaskäivitust ei kinnita, et põhjus on kadunud.
7. Pidurdusteekond on pikenenud
Seda märki on kõige raskem hinnata, sest muutus tekib sageli tasapisi. Kui pead sama kiiruse juures pedaali varem vajutama või auto aeglustub tavapärasest loiult, võib pidurdusjõud olla vähenenud. Mõju avaldavad ka rehvide seisukord, teeolud ja koormus, kuid pidurite kontroll aitab välistada ohtliku põhjuse.
Eriti tähelepanelik tasub olla kaubiku, maasturi või sageli täis koormaga sõitva auto puhul. Suurem mass koormab pidureid rohkem ning kulunud detailid annavad endast kiiremini tunda.
8. Pärast sõitu tuleb ratta juurest kuumust või kärsahaisu
Pidur võib jääda osaliselt peale ka siis, kui pedaal on vabastatud. Selle tagajärjel kuumeneb üks velg teistest rohkem, kütusekulu võib suureneda ning auto võib vabajooksul raskemalt liikuda. Põhjuseks võib olla kinni jäänud pidurisadul, klotside liikumist takistav mustus või käsipiduri mehhanismi rike.
Ära puuduta kuuma velge ega piduriketta piirkonda palja käega. Kui tunned tugevat kärsahaisu või näed suitsu, lase süsteemil jahtuda ning korralda auto kontroll.
Miks ei tasu pidurimuret edasi lükata?
Pidurite kulumine on tavapärane, kuid kulunud osa kõrval võib kahjustuda mitu muud detaili. Näiteks õigel ajal vahetatud piduriklotsid on üldjuhul väiksem töö kui olukord, kus klots on lõpuni kulunud ning kahjustanud ketast, sadulat või andurit. Kiire kontroll aitab planeerida remondi enne, kui auto muutub liikluses ebaturvaliseks või jääb ootamatult seisma.
Pidurite seisukorda mõjutavad sõidustiil, linnasõidu osakaal, talvine niiskus ja auto seismine. Seetõttu ei ole kõigile autodele üht õiget klotside või ketaste vahetusvälpa. Hoolduse käigus saab mõõta kulumist, kontrollida pidurivedelikku, hinnata ketaste seisukorda ning veenduda, et sadulad ja käsipidur töötavad vabalt.
Mida pidurite kontrollis vaadatakse?
Korralik kontroll ei piirdu ratta tagant kiire pilguga. Vajaduse korral hinnatakse klotside jääkpaksust, ketaste kulumist ja pinda, pidurivoolikute ning torude seisukorda, pidurivedeliku taset ja kvaliteeti ning pidurisadulate liikuvust. Samuti kontrollitakse, kas elektroonilised süsteemid annavad veakoode.
Kui remont on vajalik, tasub eelistada auto jaoks sobivaid kvaliteetseid varuosi. Odavaim osa ei ole alati soodne valik, kui see kulub kiiremini või mõjutab pidurdustunnet. Haage Autoteeninduses saab pidurite seisukorra üle kontrollida ning vajadusel teha diagnostika ja remont ühes kohas, kasutades garantiiga varuosi.
Kui auto pidurdab teisiti kui tavaliselt, võta seda kui märguannet, mitte harjumist vajavat eripära. Õigeaegne kontroll annab kindluse, et iga järgmine peatus on sama kontrollitud kui peab.
