Auto, mis kiirendab tavapärasest aeglasemalt, ei lähe hästi möödasõidule või kaotab jõu tõusul, annab juhile kiiresti märku, et midagi ei ole korras. Viis põhjust auto jõu kadumiseks ei tähenda alati suurt mootoririket, kuid probleemi edasi lükkamine võib muuta algselt lihtsa remondi kulukaks tööks. Eriti oluline on reageerida siis, kui koos jõu kadumisega süttib mootorituli, auto hakkab jõnksutama või läheb avariirežiimi.

Mida jõu kadumine tegelikult tähendab?

Jõu kadumine ei ole üks kindel rike, vaid sümptom. Mõnikord ei saa mootor piisavalt õhku või kütust, teinekord ei põle kütusesegu silindrites korralikult. Diiselautodel võib põhjus peituda ka heitgaasisüsteemis või turborõhu juhtimises. Kaasaegne auto võib rikke tuvastamisel võimsust teadlikult piirata, et vältida mootori, turbo või heitgaaside puhastussüsteemi kahjustamist.

Enne kui järeldada, et mootor on nõrk, tasub tähele panna, kuidas probleem avaldub. Kas jõud kaob ainult järsul kiirendamisel, suuremal kiirusel, külma mootoriga või pärast pikemat sõitu? Kas pöörded tõusevad, kuid auto ise ei kiirenda? Viimasel juhul võib põhjus olla hoopis libisevas siduris või automaatkäigukasti töös, mitte mootoris. Täpne sümptom aitab diagnostikal kiiremini õige suuna leida.

Viis põhjust auto jõu kadumiseks

1. Õhuvõtu või turbosüsteemi rike

Mootor vajab õiges koguses puhast õhku. Ummistunud õhufilter, lekkiv õhuvoolik, määrdunud õhulugeja või rikkis sisselaskerõhu andur võivad anda mootori juhtplokile vale info. Tulemuseks on loid kiirendus, ebaühtlane töö ja mõnel juhul suurem kütusekulu. Probleem võib olla alguses tuntav vaid tugeval gaasivajutusel.

Turboülelaaduriga mootoril tasub kontrollida ka turbosüsteemi. Pragunenud survevoolik või lõdvenenud ühendus laseb suruõhul välja pääseda ning mootor ei saa vajalikku rõhku kätte. Diiselautol võib sellega kaasneda must suits, bensiinimootoril sageli vilin või susin kiirendamisel. Turbo enda rike on üks võimalus, kuid enne selle järelduse tegemist tuleb üle vaadata voolikud, vaakumsüsteem, juhtimine ja andurite näidud. Need vead võivad olla oluliselt lihtsamini lahendatavad.

Õhufiltri vahetus tavahoolduse käigus on odav ennetus. Kui aga jõu kadu on juba tekkinud, ei ole mõistlik osi juhuslikult vahetama hakata. Mõõteandmete kontroll näitab, kas tegelik õhu- ja turborõhk vastab sellele, mida auto juhtplokk ootab.

2. Kütuse pealevool ei ole piisav

Kiirendamisel kasvab mootori kütusevajadus kiiresti. Kui kütusefilter on umbes, kütusepump väsinud või süsteemis on rõhuprobleem, võib auto rahulikul sõidul tunduda peaaegu korras, kuid koormuse all jõud kaob. Mõnel autol esineb raskem käivitumine, tühikäigu kõikumine või jõnksutamine. Diiselmootorite puhul tuleb arvestada ka kütuses oleva vee ja mustusega, mis võivad kütusesüsteemi kahjustada.

Kütusefiltri vahetusvälp sõltub autost, mootorist ja kasutatavast kütusest. Kui hooldusajalugu ei ole kindel, ei tasu filtrit tähelepanuta jätta. Samas ei ole iga jõuprobleem filtri süü. Kaasaegsete sissepritsesüsteemide puhul tuleb kontrollida tegelikku kütuserõhku, pumba tööd ning pihustite korrektsiooni. Nii välditakse olukorda, kus vahetatakse mitu detaili, kuid põhjus jääb alles.

Kui auto kaotab jõu kohe pärast tankimist, tasub seda remondile pöördudes kindlasti mainida. Ajastus võib aidata eristada kütuse kvaliteediga seotud muret mehaanilisest või elektrilisest rikkest.

3. Süütesüsteemi või pihustite probleem

Bensiinimootoris peavad süüteküünlad ja süütepoolid tekitama tugeva ning õigel hetkel toimuva sädemega süüte. Kulunud küünal või nõrk süütepool võib põhjustada silindri vahelejätmist. Juht tunneb seda tavaliselt jõnksutamisena, ebaühtlase kiirendusena ja selge jõu kadumisena. Mootorituli võib põleda pidevalt või vilkuda.

Vilkuva mootoritulega ei tasu sõitu jätkata rohkem kui hädavajalik. Põlemata kütus võib kahjustada katalüsaatorit ning muuta väikese süüterikke märksa kallimaks remondiks. Kui mootor töötab ebaühtlaselt, on mõistlik lasta see kiiresti üle kontrollida.

Diiselmootori puhul on samalaadne tulemus võimalik kulunud või määrdunud pihustite korral. Pihustiprobleemiga võivad kaasneda suurenenud kütusekulu, suits, raskem käivitumine või diislikütuse lõhn. Pihusteid ei hinnata ainult kuulmise järgi. Diagnostika ja vajalikud mõõtmised aitavad välja selgitada, kas viga on ühes pihustis, juhtmestikus, rõhus või mootori mõnes muus süsteemis.

4. EGR-klapp, tahmafilter või ummistunud väljalase

Diiselautode jõuprobleemide sagedane põhjus on heitgaasisüsteem. EGR-klapp suunab osa heitgaase tagasi sisselaskesse. Kui klapp jääb tahma tõttu valesse asendisse, halveneb mootori õhuvarustus ja auto võib muutuda uimaseks, eriti madalatel pööretel. Lühikesed linnasõidud, külma mootoriga kasutamine ja katkestatud tahmafiltri puhastustsüklid suurendavad riski.

Tahmafilter ehk DPF kogub põlemisel tekkivat tahma ning puhastab end sobivates sõidutingimustes. Kui filter on liiga täis või regeneratsioon ei saa lõpuni toimida, võib juhtplokk piirata mootori võimsust. Sageli kaasnevad sellega hoiatustuled, kõrgem kütusekulu või jahutusventilaatori töö pärast mootori seiskamist. Pelgalt pikem maanteesõit ei lahenda olukorda alati, sest põhjus võib olla anduris, EGR-süsteemis, termostaadis või mootoris endas.

Ka bensiiniautol võib katalüsaator või muu väljalaskeosa ummistuda. Sellisel juhul tundub, nagu mootor ei saaks koormuse all vabalt hingata. Heitgaasisüsteemi seisukorda tuleb hinnata tervikuna, sest filtri või katalüsaatori eemaldamine ei ole mõistlik ega seaduslik lahendus.

5. Andurite rike ja auto avariirežiim

Mootori juhtplokk otsustab paljude andurite info põhjal, kui palju anda kütust, õhku ja turborõhku. Väärtus võib olla vale näiteks õhulugejal, väntvõlli- või nukkvõllianduril, gaasipedaali anduril, rõhuanduril või temperatuurianduril. Anduri rike ei pea alati mootorit täielikult seisma jätma. Sageli töötab auto edasi, kuid piiratud võimsusega.

Avariirežiim võib tekkida järsult, näiteks kiirendusel või möödasõidul. Auto ei pruugi enam pöördeid koguda, turbo ei rakendu tavapäraselt ja mootorituli süttib. Pärast seiskamist ning uuesti käivitamist võib jõud ajutiselt taastuda, kuid see ei tähenda, et viga oleks kadunud. Juhtplokki salvestunud veakood ja selle tekkimise tingimused annavad remondile väärtusliku lähtekoha.

Veakoodi lugemine üksi ei ole lõplik diagnoos. Kood näitab süsteemi või mõõteväärtust, mis vajab uurimist, kuid rikkis võib olla nii andur, juhtmestik, voolik, ühendus kui ka detail, mille tööd andur jälgib. Seepärast ühendab korralik diagnostika veakoodid, reaalajas mõõteandmed ja auto tegelikud sümptomid.

Millal tuleb auto kiiresti kontrolli tuua?

Kui jõu kadumisega kaasneb vilkuv mootorituli, tugev jõnksutamine, ebatavaline suits, põlemislõhn või metallne heli, tuleks auto kasutamist võimalusel piirata. Samuti ei ole ohutu jääda lootma, et probleem kaob iseenesest, kui võimsus langeb möödasõidul või maanteekiirusel. Selline rike mõjutab otseselt liiklusohutust.

Kui auto liigub küll, kuid on lihtsalt tavapärasest uimaseks muutunud, tasub aeg diagnostikaks broneerida enne, kui lisanduvad teised sümptomid. Haage Autoteeninduses saab Tartu autojuht lasta kontrollida nii mootorijuhtimist, elektrisüsteemi, õhu- ja kütusevarustust kui ka heitgaasisüsteemi. Vajadusel saab remondi teha samas kohas, kasutades kvaliteetseid garantiiga varuosi.

Jõu kadumine on auto viis öelda, et üks süsteemidest ei tööta nii, nagu peab. Mida varem põhjus täpselt välja selgitada, seda suurem on võimalus hoida remont mõistliku hinnaga ja auto igapäevaselt töökindlana.