Kütuselõhn salongis või auto ümber ei ole lihtsalt ebamugavus, mida õhuvärskendajaga peita. See võib viidata väikesele lekkekohale, valesti sulguvale paagikorgile või rikkis kütusesüsteemi osale. Küsimusele, mida teha kütuselõhna korral, tasub reageerida rahulikult, kuid kiiresti: esmalt tuleb hinnata, kas autoga on ohutu edasi liikuda.
Millal tuleb sõit kohe katkestada?
Peata auto esimesel võimalusel turvalises kohas ja lülita mootor välja, kui kütuselõhn on tugev, muutub sõidu ajal intensiivsemaks või sellega kaasneb nähtav leke. Eriti tõsine on olukord siis, kui auto alt tilgub vedelikku, näed märga kohta paagi, kütusetorude või mootori piirkonnas või tunned lõhna ka pärast mootori seiskamist.
Ära suitseta auto läheduses ega kasuta lahtist tuld. Kui kahtlustad aktiivset leket, ära käivita mootorit uuesti ega sõida autoga remonditöökotta. Bensiiniaurud on kergesti süttivad ning ka diislikütuse leke vajab kiiret kõrvaldamist, sest see võib kahjustada detaile, tekitada libeda pinna ja põhjustada keskkonnakahju.
Kui lõhn on nõrk, tekkis vahetult pärast tankimist ning kaob peagi pärast sõitma hakkamist, ei pruugi tegemist olla rikkega. Siiski tasub enne pikemat sõitu üle kontrollida paagikork ja veenduda, et kütust ei ole valgunud auto kerele või tankeluugi ümbrusse.
Mida teha kütuselõhna korral enne remonti?
Kõigepealt ava võimalusel aknad ja tuuluta salongi. Kui lõhn on tugev, ära jäta autot kinnisesse garaaži või maa-alusesse parklasse. Kütuseaurud võivad koguneda ning muuta olukorra ohtlikumaks.
Seejärel vaata autot väljastpoolt, kuid ära hakka ise kütusetorusid lahti võtma ega leket otsima, kui mootor on kuum. Kontrolli, kas paagikork on korralikult kinni, kas tankeluugi ümbruses on märga kütust ja kas auto alla on tekkinud loik või tilgad. Märka ka seda, millal lõhn kõige selgemalt esineb: kas kohe pärast tankimist, külmkäivituse ajal, kiirendades, kurvides või ainult salongis.
See info aitab töökojal rikke põhjust kiiremini leida. Kütuselõhn, mis ilmneb täis paagiga kurvides, võib näiteks viidata paagi ülaosa, täitetoru või aurude juhtimise süsteemi probleemile. Mootoriruumist tulev lõhn võib omakorda olla seotud kütusevooliku, pihusti, ühenduse või kütuserõhu süsteemiga.
Kui lõhn tuleb salongi ventilatsiooni kaudu, lülita võimalusel sisse siseringlus. See vähendab välisõhu kaudu tuleva lõhna hulka, kuid ei kõrvalda rikke põhjust. Kui autos viibides hakkab pea valutama, tekib iiveldus või silmade ärritus, välju värske õhu kätte ning ära jätka sõitu.
Levinumad põhjused, miks autos on kütuselõhn
Kütuselõhna põhjus sõltub palju auto vanusest, mootoritüübist ja sellest, kus ning mis olukorras lõhna tunned. Mõni probleem on lihtne ja kiirelt lahendatav, teine eeldab põhjalikumat diagnostikat.
Paagikork, tankeluuk või tankimisel maha läinud kütus
Kõige lihtsam põhjus on paagikork, mis ei ole korralikult kinni, on kulunud tihendiga või ei sobitu enam õigesti. Eriti bensiiniautodel hoiab korralik kork paagisüsteemi vajalikku rõhku ning piirab aurude pääsemist välja. Kui tankimisel on kütust sattunud kerele või tankeluugi süvendisse, võib lõhn püsida mõnda aega ka siis, kui tehnilist riket ei ole.
Kui lõhn ei kao mõne sõidu järel või kordub ilma nähtava põhjuseta, ei tasu eeldada, et asi on ainult korgis. Siis vajab auto kontrolli.
Kütusevooliku või ühenduse leke
Kummivoolikud, klambrid ja tihendid kuluvad aja jooksul. Temperatuurimuutused, vibratsioon ning korrosioon võivad tekitada väikeseid pragusid või nõrku ühendusi. Alguses võib leke olla nii väike, et seda on tunda vaid lõhna järgi, kuid aja jooksul võib probleem süveneda.
Kütuselekke puhul ei ole mõistlik oodata järgmise korralise hoolduseni. Lisaks tuleohule võib lekkiv süsteem mõjutada mootori tööd ja kütusekulu. Mõne auto puhul ilmnevad koos lõhnaga ka ebaühtlane tühikäik, käivitusraskused või mootoritule süttimine.
Pihustite, kütuserööpa või mootori tihendite probleem
Mootoriruumis paiknevad kütusesüsteemi osad töötavad rõhu all. Pihusti tihendi, kütuserööpa ühenduse või mõne muu detaili rike võib põhjustada kütuselõhna eriti pärast mootori käivitamist. Diiselmootoril võib pihusti tihendi probleemiga kaasneda tahmane jälg pihusti ümber või susisev heli, bensiinimootoril võib lõhn olla teravam ja selgem.
Sellise vea täpseks leidmiseks on vaja kogemust ja õigeid töövahendeid. Mootoriruumi juhuslik kontrollimine käiva mootoriga võib olla ohtlik, sest kuumad osad ja elektriühendused asuvad väga lähedal.
Kütuseaurude süsteemi rike
Bensiiniautodel kogutakse paagist tekkivad aurud eraldi süsteemi ning suunatakse need kontrollitult mootorisse. Kui süsteemi voolik, klapp või söefilter ei tööta õigesti, võib salongis või auto ümber tunda bensiini lõhna, kuigi nähtavat vedelikuleket ei ole.
Selline rike ei pruugi sõitu kohe peatada, kuid seda ei tohiks pikalt ignoreerida. Sageli salvestub juhtplokki veakood ning diagnostika aitab otsingut oluliselt kiirendada. Täpne põhjus võib olla väike detail, kuid selle leidmine ilma kontrollita tähendab sageli asjatut osade vahetamist.
Rooste ja kahjustused paagi või kütusetorude ümbruses
Vanematel autodel võib probleem tekkida paagi, täitetoru või auto põhja all paiknevate kütusetorude korrosioonist. Eesti teede niiskus, sool ja temperatuurikõikumised kiirendavad seda kulumist. Ka põhja alla saanud löök, näiteks kõrge äärekivi või teel olnud ese, võib kahjustada toru või paagi kinnitust.
Kui lõhn on tugevam pärast täis tankimist või auto parkimiskohale tekivad tilgad, tuleb sõiduk viia kontrolli enne tavapärase kasutuse jätkamist. Selline rike ei parane ise ning väike kahjustus võib muutuda kiiresti suuremaks lekkeks.
Kas kütuselõhn võib tulla hoopis heitgaasidest?
Mõnikord kirjeldatakse kütuselõhnana ka teravat heitgaasilõhna. Need kaks lõhna võivad salongi jõudes tunduda sarnased, kuid põhjused on erinevad. Heitgaas võib pääseda salongi näiteks väljalaskesüsteemi lekke, kahjustunud painduva ühenduse või kere ja väljalaske vahelt tuleva õhuvoolu tõttu.
Heitgaasilõhna ei tasu samuti alahinnata. Vingugaas on lõhnatu, kuid heitgaaside sattumine salongi võib tähendada, et autosse jõuavad ka tervisele ohtlikud gaasid. Kui lõhn on eriti tuntav tühikäigul, ummikutes või tagaluugiga sõites, tasub lasta üle kontrollida nii väljalaskesüsteem kui ka salongi õhuvõtu piirkond.
Mida töökojas kontrollitakse?
Kütuselõhna diagnoos ei alga automaatselt detailide vahetamisest. Pädev kontroll algab kliendi kirjelduse, visuaalse ülevaatuse ja lekkejälgede otsimisega. Vajadusel kontrollitakse kütusetorude, ühenduste, paagi, täitetoru, pihustite ning aurude süsteemi seisukorda. Diagnostikaseade aitab tuvastada juhtplokis olevaid veakoode, mis võivad suunata tähelepanu näiteks aurude süsteemi klapile või rõhuprobleemile.
Remondi hind sõltub põhjusest. Paagikorgi või voolikuklambri vahetus on üldjuhul kiire töö, paagi või roostetanud torude remont võib vajada rohkem aega. Kõige mõistlikum on saada enne tööde alustamist selge hinnang rikke ulatuse ja vajalike varuosade kohta. Nii väldid olukorda, kus vahetatakse oletuse põhjal osi, kuid tegelik lõhna allikas jääb alles.
Haage Autoteeninduses saab kütuselõhna põhjuse välja selgitada diagnostika ja põhjaliku tehnilise kontrolliga. Kui auto tuleb remonti jätta, aitab kiire varuosade kättesaadavus remonti võimalikult lühikese ajaga korraldada.
Kütuselõhn ei pea alati tähendama suurt ja kulukat riket, kuid see on alati põhjus auto üle vaadata. Kui lõhn on tugev, näed leket või tunned seda salongis sõidu ajal, vali ettevaatus: peata auto turvaliselt ning lase põhjus enne järgmisi sõite kindlaks teha.
