Pidurid ei anna rikkest alati märku armatuurlaual põleva tulena. Sageli algab probleem tundest, helist või väikesest muutusest auto käitumises. Need 6 märki piduriprobleemidest aitavad aru saada, millal ei tasu järgmist hooldust oodata, vaid sõiduk tuleks võimalikult kiiresti kontrolli viia.
Pidurisüsteem on üks auto tähtsamaid ohutussüsteeme. Väike kulumine võib alguses tunduda lihtsalt ebamugavusena, kuid tähelepanuta jätmisel pikeneb pidurdusteekond, kahjustada võivad saada kallimad osad ning ohtlik olukord võib tekkida just siis, kui on vaja kiiresti peatuda. Eriti tähelepanelik tasub olla sügisel, talvel ja kevadel, kui märjad teed, libedus ning temperatuurikõikumised nõuavad piduritelt rohkem.
1. Pidurdamisel kostab kriuksumine, vilin või kraapiv heli
Lühiajaline heli niiske ilma või pärast öist seismist ei tähenda alati riket. Pidurikettale võib koguneda pindmine rooste, mis kaob mõne pidurduse järel. Kui kriuksumine aga kordub igal sõidul või muutub tugevamaks, tasub pidurid üle kontrollida.
Kõrge vilin võib viidata kulunud piduriklotsidele. Paljudel klotsidel on kulumisindikaator, mis hakkabki kulumise lõppfaasis vastu ketast käima ja heli tegema. Kraapiv või metalne hääl on tõsisem märk – klotsi hõõrdmaterjal võib olla otsas ning metall hõõrub juba vastu piduriketast. Sellisel juhul võivad kahjustada saada nii kettad kui ka pidurisadulad ning remont muutub kulukamaks.
Heli ei tasu hinnata ainult selle järgi, kui vali see on. Kui see tekib kindlas olukorras, näiteks aeglasel pidurdamisel, kurvis või tagurdamisel, on sellest töökojas abi vea kiiremal leidmisel.
2. Piduripedaal on pehme, vajub liiga alla või tundub ebatavaline
Tavaliselt peab piduripedaal olema kindla ja ühtlase tundega. Kui pedaal vajub tavapärasest sügavamale, tundub pehme või tuleb seda pidurdamiseks mitu korda pumbata, võib pidurisüsteemis olla õhk, pidurivedelikku liiga vähe või kuskil leke.
Pehme pedaal ei tähenda tingimata, et pidurid kohe täielikult kaovad, kuid seda sümptomit ei tohi edasi lükata. Pidurdusjõud võib muutuda ettearvamatuks ja hädapidurduse korral ei pruugi auto reageerida nii, nagu juht ootab. Kui piduripedaal vajub seistes aeglaselt põranda suunas, jätke sõit võimalusel pooleli ja korraldage auto kontrolli viimine.
Ka liiga kõva pedaal vajab tähelepanu. See võib olla seotud pidurivõimendi, vaakumsüsteemi või muu pidurdamist toetava komponendi probleemiga. Auto küll pidurdab, kuid selleks tuleb pedaali tavapärasest tugevamalt vajutada.
3. Auto kisub pidurdamisel ühele poole
Kui rool tuleb pidurdamisel sirge hoidmiseks vastu keerata või auto kaldub selgelt vasakule või paremale, ei ole see tavapärane. Põhjuseks võib olla kinni jäänud pidurisadul, ebaühtlaselt kulunud piduriklots, kahjustatud pidurivoolik või pidurdusjõu erinevus rataste vahel.
Mõnikord aetakse see segi sillastendi või rehviprobleemiga. Kui auto kisub ka sirgel teel ilma pidurita, võivad rolli mängida rehvirõhk, rehvide kulumine või sillastend. Kui kõrvalekalle tekib just piduripedaali vajutades, tuleb esmalt kontrollida pidurisüsteemi.
Selle märgiga sõitmine võib põhjustada ohtliku olukorra märjal või libedal teel. Lisaks kuluvad klotsid, kettad ja rehvid ebaühtlaselt. Kiire kontroll aitab vältida olukorda, kus ühe ratta pidur kuumeneb üle ja kahjustab rohkem osi.
4. Rool, pedaal või auto kere väriseb pidurdamisel
Pidurdamisel tuntav vibratsioon ei ole lihtsalt mugavusküsimus. Kui rool väriseb eelkõige suuremal kiirusel pidurdades, võivad pidurikettad olla ebaühtlased või ülekuumenemise tõttu kõveraks muutunud. Juhile tundub see sageli pulseerimisena roolis või pedaalis.
Põhjus ei ole alati ainult pidurikettas. Värinat võivad tekitada ka kulunud veermikuosad, rattalaagrid või tasakaalustamata rehvid. Erinevus seisneb selles, millal probleem ilmneb. Kui vibratsioon on tuntav ainult pidurit vajutades, tuleb pidurid ja veermik koos üle vaadata.
Uusi klotse ei ole alati mõistlik panna vanade või kahjustatud ketaste peale. Osade sobivus ja tegelik seisukord määravad, milline remont on mõistlik. Kvaliteetsed garantiiga varuosad ning korrektne paigaldus aitavad tagada, et probleem ei tule mõne nädala pärast tagasi.
5. Pidurituli põleb või pidurivedelikku tuleb juurde lisada
Punane piduri hoiatuslamp võib tähendada, et käsipidur on peal, kuid see võib viidata ka madalale pidurivedeliku tasemele või pidurisüsteemi veale. Kui käsipidur on vabastatud ja tuli jääb põlema, ei tasu seda hoiatust eirata.
Pidurivedeliku tase võib langeda piduriklotside kulumise tõttu, kuid järsk või korduv langus võib osutada lekkele. Vedelikulekke korral ei ole mõistlik piirduda paagis oleva taseme taastamisega. Tuleb välja selgitada, kuhu vedelik kaob ning kas probleem on torustikus, voolikus, pidurisadulas või peasilindris.
Pidurivedelik vananeb ka siis, kui lekkeid ei ole. See kogub niiskust, mis halvendab pidurdamist tugeval koormusel ja võib soodustada süsteemi korrosiooni. Vahetusvälp sõltub autotootja nõuetest ning kasutusest, kuid regulaarne hooldus on siin odavam ja turvalisem kui hilisem remont.
6. Põlemislõhn, kuum ratas või tavapärasest suurem kütusekulu
Pärast sõitu ei tohiks ühe ratta juurest tulla tugevat kõrbelõhna ega kuumust. Kui velg on võrreldes teiste ratastega märgatavalt kuum, võib pidurisadul või selle liugur olla kinni jäänud ning klots jääb ketast vastu suruma ka siis, kui pedaal on vabastatud.
Selline rike mõjutab enamat kui ainult pidureid. Auto võib lohisemise tõttu rohkem kütust võtta, kiirendus muutub loiuks ja ratas võib üle kuumeneda. Pika sõidu järel võivad kahjustuda piduriketas, klotsid, laager ning äärmuslikul juhul ka rehv.
Kui märkate põlemislõhna, ärge katsuge velge palja käega. Peatuge turvalises kohas, laske autol jahtuda ning korraldage kontroll. Ka juhul, kui lõhn hiljem kaob, tasub põhjus kindlaks teha.
Millal tuleb sõit kohe katkestada?
Mõne pidurisümptomiga saab ettevaatlikult jõuda töökotta, kuid on olukordi, kus autot ei tohiks enam liikluses kasutada. Katkestage sõit ja kutsuge abi, kui piduripedaal vajub põhja, pidurdusjõud on selgelt vähenenud, pidurdamisel tekib tugev metallne kraapimine, auto kisub järsult kõrvale või piduri hoiatuslamp põleb koos tuntava pidurdusprobleemiga.
Kui auto käitub küll tavapäraselt, kuid kuulete uut heli või tunnete kerget vibratsiooni, broneerige kontroll lähiajal. Varajases faasis võib piisata klotside, ketaste või pidurivedeliku hooldusest. Hiljem võib sama mure tähendada juba sadulate, voolikute ja teiste komponentide remonti.
Pidurite kontroll säästab aega ja suuremaid kulusid
Pidurite kulumine sõltub sõidustiilist, läbitud kilomeetritest, auto massist ning sellest, kas sõidate peamiselt linnas või maanteel. Kaubiku ja maasturi pidurid saavad sageli suurema koormuse kui väikese sõiduauto omad. Seetõttu ei ole üht õiget läbisõitu, mille järel piduriklotsid või kettad kindlasti vahetada tuleb.
Mõistlik on lasta pidurite seisukorda hinnata regulaarse hoolduse, rehvivahetuse või veermiku kontrolli käigus. Nii saab enne remonti selge ülevaate, millised osad vajavad vahetust kohe ja millised võivad veel turvaliselt kasutuses olla. Haage Autoteeninduses saab pidurite kontrolli, diagnostika ja vajaliku remondi korraldada ühes kohas, et auto oleks võimalikult kiiresti taas töökindel.
Pidurid annavad enamasti enne suuremat riket märku. Kui auto teeb uue heli, pidurdab teistmoodi või jätab rooli ebakindla tunde, tasub seda võtta kui põhjust kontrolliks – mitte kui harjumiseks mõeldud eripära.