Hommikul pärast vihmast ööd kostab esimesel pidurdamisel terav krigin, kuid mõne pidurduse järel on vaikus. Teisel juhul jääb heli püsima igal foori taga ning piduripedaal või rool hakkab pidurdamisel värisema. Need olukorrad ei ole võrdsed. Kas pidurite kriuksumine on ohtlik? Vahel ei ole, kuid heli võib olla ka esimene märguanne kulunud piduriklotsidest, kahjustunud pidurikettast või pidurisadula rikkest.

Pidurid on auto üks tähtsamaid turvasüsteeme. Seetõttu ei tasu korduvat kriuksumist lihtsalt raadio valjemaks keerates ignoreerida. Õige tegutsemine sõltub sellest, millal heli tekib, kui kaua see kestab ja kas sellega kaasnevad muutused auto pidurdamises.

Millal pidurite kriuksumine ei pruugi olla ohtlik?

Lühiajaline heli pärast pesu, vihma või niisket ööd on üsna tavaline. Piduriketta pinnale võib tekkida õhuke roostekiht ning klotsi ja ketta vahele koguneb niiskust. Esimestel pidurdustel hõõrub klots selle kihi maha ja heli kaob. Kui piduripedaali tunnetus on tavapärane, auto ei kisu pidurdamisel küljele ning krigin lõpeb kiiresti, ei viita see enamasti kiireloomulisele rikkele.

Kriuksumist võivad tekitada ka piduriklotside materjal ja töötemperatuur. Mõni klotsisegu on külmalt või kergel pidurdamisel valjem, eriti talvel. See ei tähenda automaatselt, et osa oleks halb. Samas ei tohiks pidurid teha pidevalt häirivat häält ega vajada tavapäraseks vaikseks tööks tugevat pidurdamist.

Ka piduritolm, liiv või väike kivi klotsi ja ketta läheduses võib heli põhjustada. Selline probleem võib vahel ise kaduda, kuid püsiva heli korral on mõistlik lasta pidurid üle vaadata. Nii saab välistada selle, et mustus on kahjustanud ketta tööpinda või et klots ei liigu pidurisadulas vabalt.

Millal on pidurite kriuksumine ohumärk?

Pidev, järjest tugevnev või metalline kriuksumine vajab kontrolli. Eriti tähelepanelik tuleb olla siis, kui heli tekib iga kord pidurit vajutades ja ei kao ka pärast pikemat sõitu. Üks levinud põhjus on kulunud piduriklots. Paljudel klotsidel on kulumisindikaator – väike metallplaat, mis hakkab vastu piduriketast käima, kui klotsimaterjali on alles vähe. See annab juhile märku enne, kui klots täielikult läbi kulub.

Kui sõitmist jätkata, võib klotsi metallist alus hakata vastu ketast hõõruma. Siis ei ole küsimus enam ainult ebameeldivas helis. Piduriketast võivad tekkida sügavad vaod, pidurdusvõime võib halveneda ja algselt lihtsast klotsivahetusest võib saada klotside, ketaste ning vahel ka teiste piduriosade remont.

Kriuksumise põhjuseks võib olla ka ebaühtlaselt kulunud või ülekuumenenud piduriketas. Pika laskumise ajal, raske koormaga sõites või korduvalt järsult pidurdades võivad pidurid kuumeneda. Kui ketas või klots on kuumuse tõttu klaasistunud, muutub pind siledaks ja pidamine võib olla ebaühtlane. Sellele viitavad sageli vibratsioon piduripedaalis, rooli värisemine või tunne, et auto pidurdab jõnksatades.

Pidurisadula kinnijäämine on teine põhjus, mida ei tohiks edasi lükata. Kui klots jääb kergelt vastu ketast, võib üks ratas muutuda pärast sõitu tavapärasest kuumemaks, auto veeremine raskemaks ja kütusekulu suuremaks. Sellisel juhul kuluvad klots ja ketas kiiresti ning pidev hõõrdumine võib kahjustada ka teisi osi.

Peatu ja lase auto kiiresti üle kontrollida, kui lisaks helile esineb:

  • piduripedaal tundub tavapärasest pehmem, vajub sügavale või nõuab rohkem jõudu;
  • auto kisub pidurdamisel vasakule või paremale;
  • rool, auto kere või piduripedaal väriseb;
  • kostab tugev metalli vastu metalli kraapimine;
  • armatuurlaual süttib pidurite hoiatustuli;
  • ühe ratta juurest tuleb kõrbelõhna või velg on pärast lühikest sõitu väga kuum.

Nende sümptomitega ei ole mõistlik oodata järgmise korralise hoolduseni. Kui pidurdusvõime on märgatavalt nõrgem või pedaal käitub ebatavaliselt, tuleks sõit katkestada ohutus kohas ja korraldada auto kontroll. Piduriprobleem ei pruugi areneda aeglaselt – näiteks pidurivedeliku leke või pidurisadula rike võib olukorda kiiresti muuta.

Miks heli iseloom aitab põhjust hinnata?

Kõrge ja peenike piiks viitab sageli klotsi vibratsioonile või kulumisindikaatorile. Madal kraapiv metallihääl on tõsisem märk, sest see võib tähendada, et piduriklotsi hõõrdematerjal on otsas. Krigin ainult esimestel pidurdustel pärast seismist sobib rohkem niiskuse või pindmise rooste pildiga.

Oluline on ka see, kas heli tuleb eest või tagant ning kas see kostab ainult pidurdamisel. Kui heli jätkub ka siis, kui jalg on piduripedaalilt maas, võib klots jääda vastu ketast või võib probleem olla mõnes muus veermiku osas. Autojuhil ei ole vaja põhjust ise ära arvata, kuid need tähelepanekud aitavad töökojal viga kiiremini leida.

Mõnikord tekib kriuksumine kohe pärast klotside või ketaste vahetust. Uued osad vajavad sissetöötamist ning esimestel sadadel kilomeetritel tuleb vältida korduvat järsku pidurdamist, kui liiklusolud seda ei nõua. Kui heli püsib, tugevneb või pidurdamine tundub ebaühtlane, tuleks paigalduse ja osade sobivus siiski üle kontrollida. Õigesti valitud kvaliteetsed varuosad ning puhtad, liikuvad pidurikomponendid vähendavad müra riski, kuid ei kõrvalda seda igas olukorras täielikult.

Mida saad enne töökotta jõudmist ise teha?

Ära pihusta piduritele õli, määret ega universaalset roostelahust. Need ained võivad sattuda klotsile või kettale ja pidurdusvõimet oluliselt vähendada. Samuti ei ole hea mõte proovida kriuksumist “välja pidurdada” järjest tugevamate pidurdustega. Kui põhjus on kulumine või kinnijäänud pidurisadul, võib see kahjustust ainult süvendada.

Pane hoopis tähele, millistes olukordades heli tekib: kas külma või sooja autoga, ainult väiksel kiirusel, pärast vihma või igal pidurdamisel. Vaata läbi veljeavade, kas piduriketas on silmanähtavalt tugevalt roostes või vagudega, kuid ära puuduta ketast kohe pärast sõitu – see võib olla tuline. Kui auto pidurdab normaalselt ja heli oli ühekordne, võib olukorda lühidalt jälgida. Püsiva või kahtlase heli korral broneeri kontroll esimesel võimalusel.

Kontroll aitab vältida suuremat piduriremonti

Pidurite ülevaatus ei tähenda alati automaatselt kallist remonti. Töökojas kontrollitakse klotside jääkpaksust, ketaste seisukorda, pidurisadulate liikumist, pidurivoolikuid ja pidurivedeliku taset ning hinnatakse, kas osad kuluvad mõlemal pool telge ühtlaselt. Vajadusel saab rikkis detaili vahetada enne, kui see kahjustab ketast või muudab auto juhitavust.

Tartus saab Haage Autoteeninduses pidurite seisukorra üle kontrollida koos muu vajaliku veermiku- või diagnostikatööga. Kiire varuosade kättesaadavus aitab vähendada aega, mil auto seisab, ning remondis kasutatakse kvaliteetseid garantiiga varuosi.

Püsiv pidurikrigin ei ole heli, millega peaks harjuma. Mõni minut kontrolliks võib anda kindluse, et järgmine järsk pidurdamine toimib täpselt nii, nagu peab.