Kruvi rehvis ei tähenda alati uut rehvikomplekti. Samas võib pealtnäha väike vigastus muuta rehvi ebaturvaliseks, eriti kui sellega on juba madala rõhuga sõidetud. Küsimus „rehviparandus või uued rehvid” ei taandu ainult hinnale. Otsus mõjutab pidamist, pidurdusteekonda, auto juhitavust ja seda, kui kindlalt jõuate tööle, koju või pikemale sõidule.

Õige lahendus selgub pärast rehvi põhjalikku kontrolli. Väljast nähtav auk või kruvi asukoht annab küll esimese vihje, kuid lõpliku hinnangu saab anda alles siis, kui rehv on veljelt eemaldatud ja selle sisemine pool üle vaadatud.

Millal on rehviparandus mõistlik?

Rehviparandus on üldjuhul võimalik siis, kui vigastus asub rehvi turvise keskosas, kahjustus on väike ning rehv ei ole saanud lisakahjustusi. Tüüpiline näide on nael või kruvi, mis on läbistanud turviseala. Kui õhk on välja pääsenud aeglaselt ja juhiga ei ole sõidetud peaaegu tühja rehviga, on professionaalne parandus sageli turvaline ning rahakotisõbralik lahendus.

Korralik parandus ei tähenda ainult väljast sisse lükatud nööri. Rehv võetakse veljelt maha, kontrollitakse seestpoolt ja puhastatakse vigastuskoht. Seejärel kasutatakse sobivat parandust, mis tihendab kahjustuse ning aitab taastada rehvi töökindluse. Pärast paigaldust tuleb ratas tasakaalustada, et vältida vibratsiooni roolis ja rehvi ebaühtlast kulumist.

Rehvi parandamine on mõistlik valik ka siis, kui ülejäänud rehvid on heas seisus ja nende mustrisügavus on piisav. Ühe väikese torkekahjustuse tõttu terve komplekti väljavahetamine ei ole alati vajalik. Heas korras rehvi kasutusea lõpuni kasutamine on praktiline ja säästlik, kui seda saab teha ohutult.

Rehvi sisekülje kontroll määrab palju

Madal rõhk ja tühja rehviga sõitmine võivad kahjustada rehvi külgseina ning sisemist karkassi. See kahjustus ei pruugi väljast kohe nähtav olla. Rehv võib pärast õhu lisamist justkui tavaliselt toimida, kuid selle konstruktsioon on nõrgenenud ja suurema kiiruse või koormuse all võib tekkida ohtlik rike.

Seetõttu ei tasu tühjaks läinud rehvi lihtsalt täis pumbata ja edasi sõita. Kui rõhu langus on olnud märgatav või auto on rehviga juba sõitnud, laske rehv töökojas üle vaadata. Kiire kontroll aitab vältida olukorda, kus väike torkekahjustus toob hiljem kaasa suurema kulu või liiklusohtliku olukorra.

Millal tuleb valida uued rehvid?

Uued rehvid on vajalikud, kui vigastus on külgseinas, rehvi õlal või liiga turvise serva lähedal. Need piirkonnad painduvad sõites palju ning nende turvaline parandamine ei ole üldjuhul võimalik. Sama kehtib suuremate sisselõigete, mitme lähestikku paikneva vigastuse ja nähtavale tulnud karkassikiudude puhul.

Rehvi ei ole mõistlik parandada ka siis, kui selle muster on juba kulumispiiril, kumm on pragunenud või rehv kulub ebaühtlaselt. Suverehvi seaduslik miinimum on 1,6 mm ja talverehvil 3 mm, kuid pelgalt miinimumnõude täitmine ei tähenda head pidamist. Vihmasel teel ja lörtsis väheneb rehvi võime vett või lund mustrist eemaldada juba varem. Praktikas tasub suverehvi väljavahetamist kaaluda umbes 3 mm ning talverehvi puhul umbes 5 mm mustrisügavuse juures.

Kui auto kisub pidurdamisel ühele poole, rool väriseb või rehvi üks serv on teisest rohkem kulunud, ei pruugi küsimus olla ainult rehvides. Põhjuseks võib olla paigast läinud sillastend, kulunud veermikuosa või vale rehvirõhk. Uue rehvi paigaldamine ilma põhjuse kõrvaldamiseta tähendab sageli, et uus rehv hakkab samuti kiiresti valesti kuluma.

Rehvi vanus loeb ka väikese läbisõidu korral

Auto võib sõita vähe, kuid rehvid vananevad ikkagi. Päike, temperatuurikõikumised, seismine ja kummisegu loomulik vananemine muudavad rehvi ajapikku kõvemaks. Vanal rehvil võib mustrit veel olla, kuid märjal teel ei pruugi selle pidamine enam olla võrreldav uuema rehviga.

Kontrollige rehvi külgseina pragude, muhukeste ja kahjustuste suhtes ning vaadake DOT-tähist, mis näitab tootmisnädalat ja -aastat. Vanuse hindamisel ei ole üht ainsat numbrit, mis sobiks igale rehvile. Palju sõltub hoiustamisest, läbisõidust ja seisukorrast. Kahtluse korral annab töökoja kontroll selgema vastuse kui ainult mustrisügavuse vaatamine.

Kas vahetada üks rehv, kaks või kõik neli?

Kui üks rehv on parandamatu, tuleb otsustada, mitu rehvi korraga vahetada. Ideaalis võiksid samal teljel olevad rehvid olla sama mudeli, mõõdu ja võimalikult sarnase kulumisega. Erineva mustrisügavusega rehvid võivad mõjutada pidamist, pidurdamist ja auto stabiilsust, eriti märjal teel.

Kui teisel sama telje rehvil on veel palju mustrit ja see on sama mudel, võib piisata ühest uuest rehvist. Siiski tuleb hinnata kulumise erinevust. Kui vana rehv on juba märgatavalt kulunud, on mõistlikum vahetada teljel mõlemad. Nii on auto käitumine prognoositavam ja rehvide kasutusiga paremini tasakaalus.

Neljarattaveolise auto puhul on rehvide läbimõõdu erinevus eriti oluline. Liiga suur erinevus kulunud ja uue rehvi vahel võib koormata jõuülekannet. Sellisel juhul tuleb lähtuda autotootja soovitustest ning hinnata kõigi nelja rehvi seisukorda koos. Kiire ostuotsus ilma mõõtmise ja kontrollita võib hiljem osutuda kallimaks kui korraga läbimõeldud lahendus.

Mida teha kohe, kui rehv kaotab õhku?

Kui märkate rehvirõhu hoiatustuld, visuaalselt tühjemat rehvi või auto tavapärasest ebakindlamat käitumist, vähendage kiirust ja leidke ohutu peatumiskoht. Ärge jätkake sõitu lootuses, et rehv peab veel mõned kilomeetrid vastu. Just nii võib parandatavast torkekahjustusest saada külgseina või karkassi kahjustus.

Vaadake, kas rehvis on kruvi, nael või muu ese, kuid ärge seda enne töökojani jõudmist välja tõmmake. Ese võib ajutiselt õhulekkele pidurit anda. Kui rehv on täiesti tühi, kasutage vajadusel varuratast või kutsuge abi. Rehviparanduskomplekt võib olla hädaolukorras kasulik, kuid selle tihendusvahend võib hilisemat remonti keerulisemaks teha ning ei sobi iga kahjustuse korral.

Pärast remonti või rehvivahetust tasub kontrollida ka teiste rehvide rõhku. Õige rehvirõhk vähendab kütusekulu, parandab juhitavust ja aitab rehvidel ühtlaselt kuluda. Rõhku tuleks mõõta külmadel rehvidel ning lähtuda auto tootja etteantud väärtustest, mitte ainult rehvi külgseinal olevast maksimaalsest rõhust.

Rehvide seisukord annab märku ka muudest probleemidest

Rehvid on auto ainus kontakt teega ja nende kulumismuster räägib sageli rohkem kui lihtsalt sõidukilomeetrid. Keskelt liigselt kulunud rehv võib viidata liiga kõrgele rõhule. Mõlemast servast kulumine võib tähendada liiga madalat rõhku. Ühelt küljelt kulumine viitab sageli sillastendi või veermiku kontrolli vajadusele.

Kui rehvivahetuse või paranduse ajal leitakse selliseid märke, tasub põhjus kohe üle vaadata. Haage Autoteeninduses saab rehvitööde kõrval teha ka sillastendi ja veermiku kontrolli, mis aitab vältida uute rehvide enneaegset kulumist. See säästab aega, sest vajalikud tööd saavad tehtud ühes kohas.

Rehvidega ei pea otsustama oletuste põhjal. Kui vigastus on väike ja rehv seest terve, on professionaalne parandus sageli õige valik. Kui aga kahjustus, kulumine või vanus seab ohutuse kahtluse alla, annavad uued rehvid tagasi selle kindluse, mida teel päriselt vaja on.