Rehvid ei kulu ühtlaselt ega ainult läbisõidu tõttu. Kui ühe telje rehv on mõne kuuga silmanähtavalt kulunum, rool kisub või sõit muutub tavapärasest mürarikkamaks, ei ole see lihtsalt rehvi vanus. Sageli annab auto märku valest rehvirõhust, paigast sillaseadest või kulunud veermikuosast. Küsimus, kuidas pikendada rehvide eluiga, algab seega väikestest, kuid järjepidevatest kontrollidest.

Korralikult hoitud rehv kestab kauem, tagab parema pidamise ja aitab hoida kütusekulu kontrolli all. Samal ajal ei tasu kulunud rehvi kasutamist põhjendada sooviga raha säästa – pidamine märjal teel ja pidurdusteekond on otseselt seotud rehvi seisukorraga. Mõistlik hooldus aitab kulusid vähendada turvalisuse arvelt tegemata.

Kuidas pikendada rehvide eluiga õige rehvirõhuga

Rehvirõhk on üks lihtsamaid asju, mida autojuht saab ise jälgida, kuid just siin tehakse kõige sagedamini vigu. Liiga madala rõhuga rehv vajub rohkem läbi ning kulub eelkõige servadest. Lisaks suureneb veeretakistus, mis võib tõsta kütusekulu ja kuumutada rehvi pikal sõidul liigselt.

Liiga kõrge rõhu korral kulub turvise keskosa ning auto võib ebatasasel teel muutuda hüplikumaks. Õige rõhk ei ole universaalne number rehvi küljel. See on sõiduki tootja etteantud väärtus, mis on tavaliselt kirjas juhiukse piidal, kütusepaagi luugi siseküljel või kasutusjuhendis.

Kontrollige rõhku vähemalt kord kuus ja alati enne pikemat sõitu. Mõõtmine annab täpse tulemuse külmade rehvidega, ehk siis enne sõidu alustamist või pärast lühikest rahulikku teekonda. Ärge unustage varuratast, kui see autos olemas on. Ka selle kasutusvalmidus sõltub õigest rõhust.

Kui sõidate sageli täislastis, veate töövahendeid või kasutate kaubikut, vaadake üle tootja soovitus suurema koormuse jaoks. Täiskoormaga sõidul võib vajalik rõhk olla tavakasutusest erinev.

Sillastend hoiab ära ebaühtlase kulumise

Kui rehvi sise- või välisserv kulub kiiremini kui ülejäänud turvis, on põhjus sageli rataste vales asendis. Sillaseade võib paigast minna pärast löökauku, äärekivisse sõitmist või lihtsalt veermikuosade kulumise tagajärjel. Mõnikord ei tunne juht roolis midagi erilist, kuid rehvid kuluvad siiski iga kilomeetriga valesti.

Sillastend ei ole ainult juhitavuse parandamiseks. Õigesti reguleeritud sillanurgad aitavad rehvil veereda ettenähtud asendis ning kasutada kogu turvise pinda ühtlasemalt. See pikendab rehvide kasutusiga ja muudab auto maanteel stabiilsemaks.

Sillastendi tasub kontrollida, kui auto kisub sirgel teel ühele poole, rool jääb pärast pööret viltu, rehvid kuluvad ebaühtlaselt või auto on saanud tugeva löögi. Samuti on mõistlik kontrollida sildade seisu pärast veermiku remonti ja enne uue rehvikomplekti paigaldamist. Uute rehvide säästmine algab enne esimest sõidukilomeetrit.

Tasakaalustus vähendab vibratsiooni ja koormust

Rataste tasakaalustus ja sillastend ei ole sama töö. Tasakaalustuse eesmärk on jaotada ratta mass ühtlaselt, et ratas pöörleks sujuvalt. Kui tasakaalustus on paigast, võib rool eriti kindlas kiirusvahemikus väriseda. See ei ole ainult ebamugavus – vibratsioon koormab rehvi, velge, roolisüsteemi ja vedrustust.

Tasakaalustust tehakse tavaliselt rehvide hooajavahetuse käigus, kuid kontroll on vajalik ka siis, kui rool hakkab sõites värisema või velg on saanud löögi. Tartu tänavatel ja kõrvalteedel kohtab auklikku teekatet piisavalt sageli, et velje ja rehvi seisukord tasuks üle vaadata ka hooaja keskel.

Kui rehvilt on kadunud tasakaalustusklamber või velg on kõver, ei lahenda probleem end ise. Varajane kontroll on tavaliselt väiksem kulu kui rehvi, velje või veermikuosa hilisem vahetus.

Vahetage rehvide asukohti vastavalt kulumisele

Esiveolistel autodel kuluvad esirehvid tavaliselt kiiremini, sest need veavad autot, juhivad ja võtavad vastu suure osa pidurdamiskoormusest. Tagaveolise või nelikveolise auto kulumismuster võib olla teistsugune, kuid ka seal ei pruugi kõik neli rehvi võrdselt kuluda.

Rehvide asukohtade vahetamine aitab kulumist ühtlustada. Sobiv intervall sõltub autost, rehvitüübist ja läbisõidust, kuid sageli tasub seda teha ligikaudu iga 8 000-12 000 kilomeetri järel. Täpset vahetusskeemi tuleb järgida rehvi konstruktsiooni järgi. Suunamustriga rehve ei saa lihtsalt risti teisele poole tõsta ning eri mõõdus esi- ja tagarehvidega autodel võib võimalus üldse puududa.

Kui kasutate juba märgatavalt ebaühtlaselt kulunud rehve, ei tee pelk ümbertõstmine neid taas ühtlaseks. Sellisel juhul tuleb esmalt välja selgitada kulumise põhjus. Rehvitööde käigus saab hinnata nii turvise sügavust kui ka võimalikke vigastusi ja soovitada, kas rehvide roteerimine on veel mõistlik.

Sõidustiil jätab rehvidele selge jälje

Järsk kiirendamine, tugev pidurdamine ja kiiresti võetud kurvid kulutavad rehve märksa kiiremini kui sujuv sõit. Eriti tuntav on see linnaliikluses, kus foorid, ristmikud ja tihe liiklus toovad kaasa palju kiiruse muutusi. Rahulik sõidustiil ei tähenda venimist – see tähendab ettevaatavat sõitu, piisavat pikivahet ja sujuvaid manöövreid.

Pidage meeles, et ka elektroonilised abisüsteemid ei muuda rehve kulumatuks. Veojõukontroll ja stabiilsuskontroll aitavad autot kontrolli all hoida, kuid korduv rataste libisemine tähendab ikkagi suuremat kulumist. Kui tunnete, et auto kaotab tavalisel sõidul liiga kergesti pidamist, tasub kontrollida nii rehvide seisukorda kui ka rõhku.

Hoidke silm peal veermikul ja amortisaatoritel

Rehv puutub küll teega kokku, kuid selle kulumist mõjutab kogu veermik. Kulunud puksid, rooliotsad, шарniirid ja amortisaatorid võivad põhjustada ebaühtlast kulumist, vibratsiooni või auto ebakindlat käitumist. Näiteks nõrk amortisaator ei hoia ratast ebatasasel teel piisavalt kindlalt vastu teepinda ning rehv võib kuluda laineliselt.

Mõni probleem annab endast märku kolina, ebastabiilse juhitavuse või pidurdamisel tekkiva ujumisega. Teinekord näeb seda vaid rehvi turvisemustrist. Seepärast on rehvide kontroll hea võimalus hinnata ka auto veermiku üldist seisukorda.

Haage Autoteeninduses saab rehvitööd, sillastendi ja veermiku kontrolli teha ühe külastuse käigus. See aitab leida tegeliku põhjuse, mitte tegeleda ainult tagajärjega. Kui mõni osa vajab vahetust, on mõistlik kasutada kvaliteetseid garantiiga varuosi, et uus rehv ei hakkaks peagi sama vea tõttu uuesti valesti kuluma.

Õige hoiustamine hoiab hooajarehvid vormis

Rehvid vananevad ka siis, kui auto seisab. Hooajavälisel ajal tuleks rehve hoida kuivas, jahedas ja otsese päikese eest kaitstud ruumis. Päike, niiskus, suur kuumus ja kokkupuude kemikaalidega võivad kummisegu kahjustada.

Velgedel rehvid võib ladustada üksteise peal või riputada, ilma velgedeta rehve on parem hoida püstises asendis ning neid aeg-ajalt pöörata. Enne hoiustamist eemaldage suurem mustus ja kontrollige, et turvisesse ei oleks jäänud kivisid või kruvisid. Väike torge, mis sügisel märkamata jääb, võib kevadel tähendada rõhukaotust ja ootamatut rehviprobleemi.

Vahetuse ajal tasub üle kontrollida ka rehvi vanus. Piisava mustrisügavusega, kuid väga vana rehv ei pruugi pakkuda enam sama pidamist kui heas seisus uuem rehv. Kummisegu muutub ajaga kõvemaks ning mikropraod külgseinal on selge põhjus spetsialisti poole pöörduda.

Ärge oodake, kuni probleem muutub nähtavaks

Rehvi turvise kontroll ei peaks piirduma hetkega enne ülevaatust või pikka sõitu. Vaadake rehve regulaarselt: kas kulumine on ühtlane, kas külgseinal on muhke või pragusid ning kas turvises on võõrkehi. Märgake ka muutusi auto käitumises – uus vibratsioon, rooli kiskumine või tavapärasest suurem rehvimüra on põhjus kontrolliks.

Rehvide eluiga ei pikenda üksainus töö, vaid õigete harjumuste koosmõju: korrektne rõhk, tasakaalustatud rattad, paigas sillaseade ja korras veermik. Kui mõni neist vajab tähelepanu, tasub reageerida varakult. Nii püsib sõit turvaline, rehvikulu mõistlik ja auto valmis nii igapäevasteks linnasõitudeks kui ka pikemaks teeks.