Üksik kolks auklikul tänaval võib tunduda tühise ebamugavusena. Kui heli aga kordub iga teekattepragu, kiirusepiirde või pöördega, tasub põhjus kiiresti välja selgitada. Need 7 põhjust veermiku kolinale aitavad mõista, kust heli sageli tuleb ja millal ei ole mõistlik kontrolliga oodata.
Veermik koosneb paljudest omavahel töötavatest osadest. Kulunud detail ei tähenda alati kohe ohtlikku olukorda, kuid tähelepanuta jäetud lõtk võib koormata ka teisi komponente, halvendada juhitavust ja kasvatada remondikulu. Eriti Eesti kevadiste aukude, kruusateede ja talviste temperatuurikõikumiste järel tasub muutunud helidele tähelepanu pöörata.
Miks veermiku kolinat ei tasu ignoreerida?
Kolina iseloom annab sageli esimese vihje. Terav metallne klõbin väikestel aukudel erineb tuhmist matsust, mis kostab pidurdamisel või järsul kiirendamisel. Kui heli tekib rooli pöörates, võib põhjus olla roolimehhanismis või veovõllis. Kui kolks käib läbi auto kere iga ebatasasuse juures, tuleb kontrollida vedrustuse kinnitusi ja liigendeid.
Ainuüksi kuulmise järgi ei saa siiski kindlat diagnoosi panna. Sama heli võib eri automudelitel tulla erinevast kohast ning mitu kulunud detaili võivad esineda korraga. Tõstukil tehtav kontroll aitab leida tegeliku lõtku ja vältida olukorda, kus vahetatakse välja osa, mis ei olnudki müra põhjustaja.
7 põhjust veermiku kolinale
1. Kulunud stabilisaatorikondid või stabilisaatoripuksid
Stabilisaator vähendab auto külgkallet kurvides ning ühendab vedrustuse vasaku ja parema poole. Selle vardad ehk kondid ja puksid töötavad pidevalt, mistõttu on need ühed tavalisemad kolina põhjustajad. Heli on sageli kiire, kerge klõbin, mida kuuleb väikestel aukudel, munakiviteel või aeglaselt üle konarliku tee sõites.
Mõnel autol kostab kulunud stabilisaatorikont kõige selgemalt just siis, kui üks ratas läbib augu ja teine jääb tasasele pinnale. Detail ise ei pruugi olla kõige kallim, kuid õige osa valik ja korrektne paigaldus määravad selle, kui kaua remont kestab. Kontrolli käigus vaadatakse üle ka puksid, sest ainult ühe kulunud osa vahetamine ei pruugi heli täielikult eemaldada.
2. Õõtshoova puksid või шарniirid on kulunud
Õõtshoob hoiab ratast õiges asendis ning selle puksid summutavad vibratsiooni. Kui kummipuks praguneb, pehmeneb või eraldub oma pesast, hakkab ratas koormuse muutudes liikuma rohkem, kui ette nähtud. Tulemuseks võib olla tuhm kolks pidurdamisel, kohaltvõtul või üle suurema ebatasasuse sõites.
Õõtshoova шарniiri kulumine võib anda lisaks kolinale tunda ebatäpse roolitunnetuse ja ebaühtlaselt kuluvate rehvidena. See on osa, mille seisukorda ei tasu hinnata pelgalt silmaga. Mõnikord näeb kumm terve välja, kuid liigendil on juba märgatav lõtk. Kui õõtshoova asend või puksid muutuvad, võib pärast remonti olla vajalik ka sillastend.
3. Amortisaatori tugilaager või ülemine kinnitus on väsinud
Amortisaator ei tööta ainult vedru kõrval. Selle ülemises kinnituses on tavaliselt kummist tugipadi ja paljudel autodel ka tugilaager, mis võimaldab esiratastel koos rooliga liikuda. Kui kummiosa on vajunud või laager kulunud, võib kapotialt või rattakoopast kostuda kolks, eriti rooli pöörates ja väikestest aukudest läbi sõites.
Seda riket aetakse vahel segamini roolilati või vedru probleemiga. Erinevus sõltub automudelist ja heli tekkimise olukorrast. Kui kolinale lisandub rooli pööramisel krudin, raskem käik või rooli ebaühtlane tagasipöördumine, tuleb kontroll teha esimesel võimalusel.
4. Katkine vedru või kulunud vedrupesad
Vedru võib murduda ka ilma suure avariita. Korrosioon, vanus ja korduvad tugevad löögid võivad põhjustada vedru alumise või ülemise keeru murdumise. Auto ei pruugi seejuures silmaga nähtavalt viltu vajuda, kuid kolin võib tekkida kohe ning katkine ots võib hõõruda vastu vedrupesa või rehvi.
Vedrupesade kummidetailid võivad samuti ära kuluda või paigast liikuda. Siis kostab vedrustuse kokkusurumisel tuhm mats või metallne heli. Katkise vedruga ei tasu sõitu pikalt jätkata. See võib kahjustada rehvi, amortisaatorit ja muid vedrustuse osi ning muuta auto käitumist hädapidurduse või järsu manöövri ajal.
5. Rooliotsad, roolivardad või roolilatt on lõtkuga
Kui kolks tekib rooli keeramisel, ratastega vastu äärekivi või ebatasasust sõites või kiiresti suunda muutes, tuleb üle vaadata roolisüsteem. Kulunud rooliots või roolivarras võib anda tunda nii helina kui ka rooli ebatäpsusena. Juht võib märgata, et auto vajab sirgel teel tavapärasest rohkem korrigeerimist.
Roolilati probleemid võivad avalduda erinevalt: mõnel juhul on kuulda koputust, teisel juhul tekib roolile ebatavaline lõtk või raskus. Kuna roolimehhanism on otseselt seotud auto juhitavusega, ei ole siin mõistlik oodata järgmist korralist hooldust. Kiire kontroll aitab otsustada, kas piisab väikesest detailist või vajab tähelepanu suurem sõlm.
6. Pidurisadula, klotside või pidurikinnitusdetailide lõtk
Kõik kolinad ei tule otseselt vedrustusest. Kui heli on kuulda just väikestel aukudel, kuid piduripedaali kergelt vajutades kaob või muutub, võivad põhjuseks olla piduriklotsid, nende vedrud või pidurisadula juhtpoldid. Mõnel automudelil annab kulunud klots kinnituses üsna selget metallset klõbinat.
Pidurite puhul ei tohi lähtuda ainult sellest, kas auto peatub. Lõtv juhtpolt või kulunud kinnitus võib põhjustada ebaühtlast klotside kulumist, pidurdamisel vibratsiooni ja lõpuks suurema remondi. Kontrollis hinnatakse piduriosade liikumist, kulumist ning seda, kas kõik vajalikud kinnitusdetailid on olemas ja korralikult paigas.
7. Lahtine põhjakate, kuumakaitseplekk või väljalaskesüsteem
Vahel on lahendus lihtsam, kui esialgu arvata võiks. Lahti tulnud põhjakate, roostetanud kuumakaitseplekk või kulunud väljalaskesüsteemi riputi võib teha auklikul teel üllatavalt tugevat häält. Selline heli võib meenutada veermiku riket, kuid kõlab sageli õhemalt ja metallisemalt.
Ka siin on oluline kindlaks teha, miks detail lahti tuli. Näiteks võib väljalasketoru asend olla muutunud pärast lööki, kulunud riputi tõttu või seetõttu, et mõni kinnitus on korrosiooni tagajärjel purunenud. Õigesti kinnitatud kaitseplekk või väljalaskesüsteem kõrvaldab heli ja hoiab ära detaili edasise kahjustumise.
Mida enne töökotta tulekut tähele panna?
Kasulik on meeles pidada, millal heli esineb: kas ainult külma autoga, pidurdades, kiirendades, kurvis või üksnes auklikul teel. Samuti tasub märgata, kummalt poolt heli kostab ja kas rool, pidurid või auto juhitavus on muutunud. See info aitab mehaanikul kontrolli sihipärasemalt alustada.
Ära proovi kolinat kontrollida agressiivselt üle aukude sõites ega sõida edasi, kui rool muutub ebakindlaks, auto kisub tugevalt küljele, ratas tundub loksuvat või kostab pidev tugev metallne kolks. Sellisel juhul on turvalisem sõiduk seisma jätta ja korraldada kontroll. Ka näiliselt väike lõtk võib koormuse all kiiresti suureneda.
Kuidas veermiku rike kindlalt tuvastatakse?
Pädev kontroll algab proovisõidust või kliendi kirjelduse kuulamisest ning jätkub tõstukil. Veermiku osi liigutatakse koormuse all, kontrollitakse kinnitusi, pukse, шарniire, amortisaatorite lekkeid, vedrusid, pidureid ja põhjaaluseid detaile. Vajadusel kasutatakse diagnostikat, sest mõnel juhul võib vibratsiooni või ebatavalist käitumist mõjutada ka elektrooniline vedrustus või muu süsteem.
Haage Autoteeninduses saab veermiku kontrolli, vajaliku remondi ja sillastendi korraldada ühes kohas. Enne tööde tegemist on mõistlik küsida selget selgitust: milline osa on kulunud, kui kiire remondivajadus on ning kas koos tasub vahetada ka seotud detail. Nii saab teha põhjendatud otsuse ja vältida korduvaid töökotta sõite.
Veermiku kolin ei parane ise, kuid varakult kontrollitud rike on enamasti lihtsam ja soodsam lahendada. Kui auto annab ebatasasel teel endast märku, lase põhjus üle vaadata enne, kui väikesest klõbinast saab juhitavust või turvalisust mõjutav probleem.