Roolilati rikke tunnused ei pruugi alguses tunduda eriti tõsised. Roolis on veidi rohkem lõtku, auklikul teel kostab esisillast kolks või rooli keeramine nõuab tavapärasest rohkem jõudu. Need märgid võivad aga viidata kulumisele, mis mõjutab otseselt auto juhitavust. Kuna roolisüsteem on sõiduohutuse seisukohalt üks tähtsamaid sõlmi, ei tasu muutunud käitumist edasi lükata ega harjumuseks pidada.
Roolilatt ühendab rooli liikumise esiratastega. Kui selle sees olevad detailid, tihendid või kinnituspunktid kuluvad, ei reageeri auto roolimisele enam nii täpselt nagu peab. Rikke põhjus võib olla vanusest tingitud kulumine, löök vastu äärekivi või sügav auk, roolivõimendi õlileke või kulunud käiguosa detailid, mille sümptomid meenutavad roolilati probleemi.
Kõige tavalisemad roolilati rikke tunnused
Kõige tuntavam märk on lõtk roolis. Keerad rooli veidi, kuid auto suunda ei muuda kohe või reageerib sellele viivitusega. Väike lõtk võib esineda ka muude kulunud esisillaosade tõttu, kuid rool ei tohiks kindlasti tunduda ebamäärane ega nõuda sõidurea hoidmiseks pidevat korrigeerimist.
Teine sage märk on kolin või klõbin rooli keeramisel ja ebatasasel teel. Eriti hästi tuleb see esile aeglasel sõidul, näiteks parkides, lamavatest politseinikest üle sõites või kruusateel. Heli ei tähenda automaatselt, et roolilatt on katki. Samasugust müra võivad teha rooliotsad, õõtshoova puksid, stabikakondid või amortisaatori tugilaagrid. Täpse põhjuse selgitab ülevaatus tõstukil ja vajadusel proovisõit.
Tähelepanu vajab ka raskelt käiv või ebaühtlane rool. Kui rooli on ühe pöörde suunas kergem keerata kui teise suunas, rool justkui takerdub või ei tule pärast pööret hästi algasendisse tagasi, tuleb auto kiiresti kontrolli viia. Hüdraulilise roolivõimendiga autol võib põhjus olla väheses vedelikus, pumbas või lekkes. Elektrilise roolivõimendiga autol võivad mängus olla roolilati sisemised osad, andurid või elektrisüsteem.
Õlilaigud auto esiosas on hüdraulilise süsteemiga sõidukitel veel üks võimalik ohumärk. Roolilati tihendite kulumisel võib roolivõimendi vedelik lekkida kummilõõtsade sisse või välja. Vedelikutaseme langusega võib kaasneda undav heli rooli keeramisel ja rooli raskem liikumine. Õige vedeliku kasutamine ning lekke tegeliku koha tuvastamine on siin oluline – ainult vedeliku juurde lisamine ei kõrvalda põhjust.
Millal on probleem juba ohtlik?
Auto ei pea olema juhitamatu, et roolisüsteemi rike oleks tõsine. Kui roolilatt või sellega seotud detailid on kulunud, võib auto reageerida rooli liigutusele ebatäpselt. Kiirusel muudab see sõiduraja hoidmise väsitavamaks ning ootamatus olukorras pikeneb juhi reageerimise aeg.
Kohe tuleks sõit katkestada või kasutada abi, kui rool muutub järsku väga raskeks, rool takerdub, esiratastest kostab tugev metallne paukumine või auto kisub pidurdamisel ja keeramisel tugevalt kõrvale. Sama kehtib siis, kui roolilati piirkonnast lekib nähtavalt vedelikku. Sellises olukorras ei ole mõistlik loota, et lühike sõit töökojani kulgeb probleemideta.
Vähem kiire, kuid siiski oluline juhtum on olukord, kus roolis on kerge lõtk või aeg-ajalt kostev kolin. Siin saab enamasti aja broneerida esimesel võimalusel, kuid probleemi ei tasu jätta järgmise korralise hoolduseni. Kulumine ei parane ise ning väiksemast veast võib kujuneda suurem remont.
Miks roolilati rike tekib?
Roolilatt töötab igal sõidul ning saab koormust nii pööramisel kui ka teekonarusest. Eesti teedel mõjuvad sellele eriti teravalt augud, löögid vastu äärekive ja talvised külmumis-sulamistsüklid. Üks tugev löök ei pruugi riket kohe nähtavaks teha, kuid võib kahjustada kinnituspunkte, sisemisi hammasrattaid või roolisüsteemi kaitselõõtsu.
Kaitselõõtsu tasub võtta tõsiselt. Kui lõõts on katki, pääsevad niiskus, liiv ja mustus roolilati liikuvatele osadele ligi. See kiirendab kulumist ning võib kahjustada detaili, mida oleks varakult avastades saanud lihtsamalt kaitsta. Samuti võivad roolivõimendi vedeliku puudus ja pikaajaline lekkimine kulutada pumpa ning kogu süsteemi.
Mõnel juhul pole probleem roolilatis, vaid selle ümber. Kulunud rooliotsad, sisemised rooliotsad, õõtshoovad või sillastendi paigast minek annavad sageli üsna sarnase tunde: auto ujub teel, rool on ebatäpne või rehvid kuluvad ebaühtlaselt. Seetõttu ei ole mõistlik tellida roolilati vahetust ainult heli või tunde põhjal. Õige diagnostika hoiab ära tarbetu kulu.
Kuidas rike töökojas kindlaks tehakse?
Roolisüsteemi kontroll algab kliendi kirjeldusest. Kas heli tekib ainult külma autoga, ainult rooli põhja keerates või just ebatasasel teel? Kas rool muutus raskeks järsku või tasapisi? Sellised detailid aitavad tehnikul kontrolli suunata ja võivad säästa aega.
Seejärel vaadatakse auto tõstukil üle roolilati kinnitus, lõõtsad, rooliotsad, sisemised ühendused ja esisilla detailid. Kontrollitakse, kas esineb lõtku, lekkeid või nähtavaid kahjustusi. Vajadusel tehakse proovisõit ning elektroonilise roolivõimendiga auto puhul loetakse diagnostikaseadmega veakoode ja jälgitakse süsteemi tööd.
Kui remont eeldab roolilati, rooliotste või muude esisillaosade vahetust, tuleb pärast tööd üldjuhul kontrollida ka sillastendi. Roolisüsteemi detailide asend mõjutab rataste kokkujooksu ning valed nurgad tähendavad ebaühtlaselt kuluvad rehvid ja kehvemat juhitavust. Korralikult tehtud remont ei piirdu seega ainult katkise osa väljavahetamisega.
Kas roolilatti tuleb alati vahetada?
Mitte alati. Lahendus sõltub sellest, mis täpselt on kulunud ja milline on roolilati üldine seisukord. Vahel piisab rooliotste, lõõtsade või kinnitusdetailide vahetusest. Lekke korral võib mõne roolilati taastamine olla tehniliselt võimalik, kuid see ei ole iga auto ja iga kahjustuse puhul parim valik.
Uus või kvaliteetselt taastatud roolilatt võib olla mõistlikum siis, kui sisemine kulumine on suur, hammaslatt kahjustunud või leke kordub. Valiku tegemisel tuleb arvestada varuosa kvaliteedi, garantiitingimuste, auto vanuse ja kasutusplaaniga. Igapäevaselt kasutatava pereauto, kaubiku või maasturi puhul tasub eelistada lahendust, mis annab töökindluse, mitte ainult kõige väiksema esialgse arve.
Haage Autoteeninduses saab roolilati ja esisilla mure korral alustada diagnostikast ning vajadusel teha samas kohas remondi, varuosade vahetuse ja sillastendi. See aitab vältida olukorda, kus auto liigub mitme töökoja vahel ja probleem jääb lõpuni lahenduseta.
Mida saab autojuht ise ennetuseks teha?
Roolilatti ei saa tavahoolduse käigus eraldi kulumisest vabastada, kuid selle eluiga saab pikendada. Väldi võimalusel aukudesse sõitmist ja äärekivide vastu rataste surumist, eriti pööratud ratastega. Kui roolivõimendiga autol tekib uus undamine, rool muutub raskeks või auto alla ilmub vedelik, lase põhjus üle kontrollida enne, kui kahjustada saavad ka teised süsteemi osad.
Samuti tasub reageerida siis, kui auto hakkab teel ujuma, rool ei seisa otse või rehvid kuluvad ühelt servalt kiiremini. Need ei ole alati roolilati rikke tunnused, kuid on piisav põhjus esisilla ja sillastendi kontrolliks. Täpne rool ja korras veermik ei ole mugavuslisa – need annavad juhile kindluse, et auto käitub ootuspäraselt ka siis, kui teeolud või liiklus nõuavad kiiret reageerimist.